Rõõmus ja auga välja teenitud vanaduspõlv ei tähenda ainult iseendale pühendumist. Vastupidi. Spetsialistid on seda meelt, et suurepärased suhted lastelastega on üks elurõõmsa vanaduspõlve tugisambaid. Nagu ikka, on siingi igaüks ise oma õnne sepp.
Kuidas saada endale jumalikud lapselapsed?
3. oktoober 2016, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvine pärastlõuna Kadriorus. Mänguväljaku ääres pingil puhkavad jalga kaks vanemat daami. Kübarad peas, ilusad värvilised kleidid seljas. Istuvad, lobisevad. Ühel hetkel saabub aeg koju minna. Mänguväljakult kutsutakse ära kaks tüdrukut, kuid nende meelest on atraktsioonidel veedetud tund ilmselgelt liiga vähe. Jäätisega meelitamine ei aita, tüdrukutel voolavad silmist pisarad. „Miks sa mind niimoodi häbistad?” ütleb oma lapselapsele ahastades roosa kübaraga proua.
Teine, punaselillelise kübaraga daam on märksa rangem. Resoluutsel toonil öeldud lausele, et niipea nüüd enam mänguväljakule ei tulda, lisab ta: „Kui mina laps olin, siis mina oma vanaemaga küll niimoodi käituda ei julgenud. Ma teadsin juba väga väiksena, et vanemaid tuleb austada.”
Omavahelisest arutelust on laste tihkumise taustal kuulda, et tänapäeva lastest on ikka väga raske aru saada, aga lapsi enda juurde võtmata jätta ka ei saa, sest emmedel-issidel on vaja tööl käia ja lasteaed suvel kinni.
Suur roll on kasvukeskkonnal
Järvamaa Rajaleidja keskuses karjäärinõustajana töötav nelja lapse vanaema Sirli Kriisa kinnitab, et kasvukeskkond mängib maailmast arusaamisel olulist rolli. „Kui meie kasvasime, olidki reeglid rohkem paigas ja info levik üle maailma või ka lähipiirkonnast väljas polnud nii oluline, sest info hulk, mis käitumismalle mõjutas, oli tunduvalt väiksem,” sõnab ta.
Väikese ja kindlapiirilise turvalise mulli asemel kasvavad praegused lapsed tohutus infoväljas, olgu tegemist majandusliku või kultuurilise poolega. „Nende teadmus on tunduvalt suurem ükskõik mille kohta ja sealt tekivad juba esimesed arusaamatused,” osutab ta.
Sama keskuse sotsiaalpedagoog ning täiskasvanute koolitaja Heidi Antons täiendab, et praegustel lastel on erguteid ja elamusi, aga ka pettumusi rohkem. „Lapsed ei ole muutunud, muutunud on keskkond,” rõhutab ta.
Antonsi sõnul ei saa laps sündides kaasa süsteemi, mis aitaks tal nende tohutute valikutega toime tulla – see on täiskasvanu ülesanne teda sel teel aidata. „See kõik avaldubki käitumises, neile tuleb palju selgitada,” sõnab ta.
Mõlemad spetsialistid märgivad ka, et osalt just valikute ja info rohkuse tõttu on lapsed kohati justkui iseseisvamad, teisalt vajavad aga täiskasvanu tuge rohkem. „Kuni kümneaastased on väga eriline põlvkond. Nad on sõjakamad, nõudlikumad ja konfliktid nendega on sagedased, sest nad saavad maailmast täiesti teistmoodi aru,” kirjeldab Kriisa.
Spetsialistid selgitavad, et praegused lapselapsed kuuluvad suures osas kahte põlvkonda – teismelise-east kuni umbes 30eluaastaseid nimetatakse y-põlvkonnaks ja kuni umbes 15aastaseid z-põlvkonnaks. Mõlemad generatsioonid erinevad eelmistest tunduvalt.
Antons toob näite, et y-põlvkonna esindajate kohta öeldakse, et nad on eneseteadlikumad ja sõjakamad, z-põlvkonna kohta aga, et nende elu möödub nutimaailmas ja seetõttu on nad arukamad, kuid vajavad infokülluses orienteerumiseks ja enesega toimetulemiseks rohkem tuge. „Muidugi on nende noortega suhtlemisel konfliktid kergemad tulema, sest maailmavaated on niivõrd erinevad,” nendib ta.
Kõik lapselapsed ütlevad halvasti
Kuna kõik, ka palavalt armastatud lapselapsed tegutsevad ja ütlevad teinekord halvasti, on Sirli Kriisa hinnangul ainus viis sellise käitumisega seotud tunnetega toime tulemiseks teadvustada, et lapse käitumine pole isiklikult kellegi vastu suunatud. „Nad ei otsi konflikte kellegagi sihilikult ja kindlasti ei saa neile peale panna mingeid isiklikke raame,” lisab ta. Samas on need lapsed sellised, kellele on füüsiline ja emotsionaalne lähedus oma vanemate ja vanavanematega väga oluline.
Suurbritannias loodud portaal vanavanematele www.proudgrandparents.co.uk kirjutab, et lastele on omane käituda täiskasvanute suhtes lugupidamatult, kui nad on endale ebameeldivas olukorras või kui neil on lahendada eakohane eluline probleem. „Enamasti soovivad lapsed sellisel puhul täiskasvanu tähelepanu ja selgust, mida ta tohib, mida mitte,” seisab portaalis olevates juhistes.
