Haigusteühendused pakuvad infot, tuge ja õlatunnet

Eveliis Vaaks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järva Diabeetikute Selts tähistas eelmise aasta sügisel 20. aastapäeva tervisekonverentsiga „Tervise tagab teadlikkus ja eluviis”.
Järva Diabeetikute Selts tähistas eelmise aasta sügisel 20. aastapäeva tervisekonverentsiga „Tervise tagab teadlikkus ja eluviis”. Foto: Dmitri Kotjuh

Haigusteühendused ja -liidud ei anna liikmetele mitte ainult võimalust eri tõbede kohta rohkem teada saada, vaid ka tuge, seltsi ja huvitavaid ajaveetmisvõimalusi.

Põlva Reumaühingu juhatuse liikme Aime Rässa sõnul toimuvad sügisel ja talvel loengud, suvel ja kevadel korraldatakse ühiseid õppematku ja reise. „Tavaliselt oleme püüdnud teha aastas üks-kaks reumaloengut ja pisut räägime ka teistest haigustest, et inimesed oleksid teadlikumad ja saaksid meilt kõige värskemat informatsiooni,” räägib Rässa.

Valgamaa Vähiühing on nüüdseks tegutsenud juba üle kahekümne aasta ning praegu on peamine väljund liikmetele loengute korraldamine ning toe pakkumine. „Meil käivad kõnelemas erialaarstid ning seltsiliikmetele on jagatud praktilisi õpetusi abivahendite kasutamise kohta. Teeme ka väiksemaid väljasõite, niipalju kui eelarve lubab,” selgitab Valgamaa Vähiühingu liige ja eestvedaja Ellen Astrid Soodla.

Järva Diabeetikute Seltsi juhataja Eevi Sikstuse sõnul on seltsi kuulumise peamised põhjused teadmiste saamine, suhtlemine ja meelelahutus. „Ühingu juhtkond on suurte kogemustega, tunneb väga hästi haigust ja sellega kaasnevaid terviseprobleeme. Külalisesinejad on oma ala eksperdid,” räägib ta.

Koostöös peitub edu võti

Ühing korraldab terviseüritusi hoolega valitud spetsialistide, arstide ja õdedega, kelle vastuvõtule on tavaolukorras raske pääseda. Näiteks on pidanud liikmetele toitumisalaseid loenguid hinnatud meditsiinibiokeemik ja meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. „Diabeetik peab olema oma haiguse professor, kes on kursis kõige värskema infoga. Püüame muuta järvakaid terviseteadlikumaks ja oleme kaudselt toeks perearstidele ning mingis mõttes ka sotsiaaltöötajatele,” ütleb Sikstus.

Eevi Sikstus on nii Järva Diabeetikute Seltsi kui ka Järva Reumaseltsi juhataja. Tema sõnul on haigusliitude koostöö äärmiselt oluline, sedasi saab kuludelt säästa. „Meie ümbruskaudsed sõsarühingud hoiavad alati väga kokku, et ühisüritusi korraldada. Koostöö on praegusel rahavaesel ajal väga tähtis ja koos on huvitavam ka iseendas arsti leida,” räägib ta.

Järva Diabeetikute Selts ja Reumaselts teevad koostööd ka Ida-Tallinna Keskhaiglaga, kellega sidus neid pikaajaline osteoporoosi-teemaline teavitustöö. „Korraldasime infopäevi üle maakonna. Praeguseks on kahjuks haigekassa selle projekti rahastamise lõpetanud,” nendib Sikstus.

Koostöö Ida-Tallinna Keskhaiglaga küll jätkub, kuid väiksemas mahus. „Ühingud suudaksid tervisepäevi korraldada palju enam, kuid raha seab piirid, seega loodame heategevusele. Samas on meil väga vedanud Järva Maavalitsusega, kes suhtub terviseedendamisse soosivalt ja toetab alati suuremate konverentside ja foorumite rahastamist,” räägib ta.

Eestimaa avastamine käib asja juurde

Põlva Reumaühingu liikmeid seob muu hulgas soov üheskoos Eestimaa ilusaid ja huvitavaid paiku külastada. „Oleme läbi käinud enamiku mõisaid, kuna ühingu liikmed tahavad väga vaadata ilusaid vanaaegseid hooneid koos kauniste parkidega. Mullu külastasime näiteks Keila-Joa mõisat,” ütleb Rässa.

Sel aastal tegi Põlva Reumaühing ekskursiooni Tartusse, kus külastati loodusmuuseumi ja Pauluse kirikut. „Kirikuõpetaja Joel Luhamets näitas meile renoveeritud kirikut ja rääkis juurde hoone ajalugu, mis jättis kõigile väga sügava mulje. Ekskursioon oli hariv ja elamuslik,” kiidab ta.

Lisaks kodumaa avastamisele on Põlva Reumaühingu liikmed kohtunud mitmete huvitavate persoonidega ning kuulanud Türgi, Nepaali ja Vietnami põnevaid reisimuljeid.

Valgamaa Vähiühingu liikmed oleksid samuti huvitatud võimaluste piires Eestimaa avastamisest, kuid kahjuks pole see ühingu rahapuuduse tõttu võimalik. „Oktoobris toimub Saku Suurhallis 60+ eakate festival. Küll oleks tore, kui saaksime sinna oma grupiga minna. Aga selleks oleks vaja toetajaid ja sponsoreid, kahjuks saame aastas liiga vähe toetust, et selliseid suuremaid väljasõite oma rahaga korraldada,” jutustab Soodla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles