Kas kordades kerkinud pension muutis elu paremaks?

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Keskmine pension on 24 aastaga kerkinud 36 korda. Kas elu on läinud paremaks?

Kuivad numbrid näitavad, et 1992. aasta rahareformi esimesest päevast alates on pensionid praeguseks kerkinud 36 korda. Vaevalt aga keegi usub, et keskmise pensionäri elu on selle aja jooksu 36 korda paremaks muutunud.

„Kui nüüd järele mõelda, siis ehk oli toona pensionäri elu tõesti keerulisem kui praegu,” lausub tänavu 80aastaseks saav Valli Veigel, meenutades 1990. aastate algust. Tema jõudis pensioniikka just siis, ent jätkas töötamist.

Samas tunnistab Veigel, et paarikümne aasta jooksul tema pensionäride toimetulekus suuri muutusi märganud pole. „Ikka käib hoolikas planeerimine ja iga kulutuse läbikaalumine.” Teatud määral oli toona nappi sissetulekut saava inimese elu Valli Veigeli arvates isegi kergem, sest ka teistel polnud raha ja suurem osa ühiskonnast pidi väga vähesega toime tulema.

Kuu aega elamist kümne euroga?

Kas keegi kujutaks ette, et kuu aega saab hakkama kümne euroga? 1992. aastal pidi see võimalik olema, sest just nii suur oli südasuvise rahareformi järel pension.

Tegelikult oli see praeguses vääringus kümme eurot, täpsemalt isegi 9 eurot ja 50 senti lausa väga hea tulemus, sest 1992. aasta algul peatas toonane ülemnõukogu rahapuuduse tõttu kolmeks kuuks pensionide maksmise täielikult ning Eesti keskmine palk oli rahareformi järel 20 eurot ehk vaid poole suurem kui pension.

Praegu kehtiva Eesti pensionisüsteemi üks looja, Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik ütleb, et üsna olulises osas loodi Eesti pensionisüsteem 1990. aastate algul, kui lepiti kokku, kui palju võetakse igalt töötavalt inimeselt sotsiaalmaksu ja kuidas see jaguneb pensionifondi ja haigekassa vahel.

2002. aastast kehtib Eestis pensionide indekseerimine, mille järgi arvutatakse igal aastal pensionide tõus. Selline kord peab hoidma pensionid eemal nii-öelda poliitilistest tõmbetuultest ehk poliitikud ei saa enam oma suva järgi pensionide suurust muuta.

Nii nagu on stabiilsena püsinud kehtiv süsteem, on stabiilselt pisikesed olnud ka pensionid.

Igas kuus jääb puudu sada eurot

Pensionär Valli Veigel tunnistab, et temal jääb ligi 350eurosest pensionist iga kuu sada eurot puudu. „Seepärast jätkan ka tööpusimist. Täiel määral ma seda loomulikult ei suuda, aga korteriühistu asjade vedamine annab mulle selle summa lisaks,” selgitab ta. „Siis ei pea iga kopika ümber santima, mis mõjuks kindlasti psüühikale.”

Eesti pensionisüsteemi isaks peetakse praegust Riigikogu esimeest Eiki Nestorit, kes Riigikogu liikme ja sotsiaalministrina nägi sajandivahetusel tublisti vaeva, et praegune indekseerimise süsteem läbi suruda. See tähendab, et pensionid kerkivad kooskõlas keskmise palgaga ning nende suurus pole poliitikute otsustada.

Autor: Marko Suurmägi

Loe edasi ajakirjast 60+

Tagasi üles