Kallite kapslite asemel kruusitäis petti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pett kuulub piimasaaduste tippude hulka.
Pett kuulub piimasaaduste tippude hulka. Foto: PantherMedia / Scanpix

Petti tuntakse ka võipiima nime all ning oma olemuselt ongi see juba ammustel aegadel Eesti talurahva hulgas kõrgelt hinnatud keelekaste või valmistamise kõrvalsaadus. Petti võib juua kas rõõsana või hapendatult.

Meil poes saada olev hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel erinevatest piimhappebakteritest koosneva juuretisega. Koostise parandamiseks lisatakse tootele enne hapendamist natuke piima või lõssi (kooritud piima).

Mihkel Zilmer
Mihkel Zilmer Foto: Elmo Riig / Sakala

Pett on kõrge bioväärtusega ja väga tervislik piimatoode. Hapendatud petis olevad elusad piimhappebakterid aitavad taastada soolestiku loomulikku mikrobiaalset seltskonda, soodustavad seedetegevust ning mitmete toitainete imendumist. Võipiima hapendamise käigus tekitavad spetsiaalse juuretise bakterid tootesse vähesel määral ka uusi tervistavaid ühendeid, nagu näiteks valuvaigistava, põletikuvastase ja ainevahetust ergutava toimega peptiide.

Tingimata tuleks aga petti hoida jahedas. Sooja käes hoogustub bakterite elutegevus, mille käigus muudavad need järjest enam piimasuhkrut ehk laktoosi piimhappeks. Tulemuseks on liiga hapu jooks, mis ei pruugi enam olla maitsev ega ka seedimisele sobiv olla.

Pett on toitainerikas rüübe. Kõige rohkem on petis vett, tervenisti 90–92 protsenti. Seetõttu sobib pett suurepäraselt nii keha veetasakaalu hoidmiseks kui ka kiireks janu peletamiseks. Peti eelis janukustutajana näiteks veega võrreldes on see, et selles olev vesi on seotud valkudega ja imendub soolestikust vajaliku aeglusega. 100 grammis petis on 4–4,5 grammi süsivesikuid ja lõviosa sellest moodustab piimasuhkur.

Peti üks häid omadusi on aga see, et piimhappebakterid on joogi hapnemise käigus osa laktoosist ära kulutanud või siis on bakterite eritatud ensüümid piimasuhkru lõhustanud. Seetõttu võivad petti muretult juua ka need mõned inimesed, kellele rõõsas piimas olev laktoos põhjustab seedeprobleeme.

Pett sisaldab rikkalikult meie organismile vajalikku letsitiini. Või valmistamisel seostuvad piimarasva osakesed võiks ning rasvakuulikeste membraanides leiduv letsitiin jääb suures ulatuses petti. Inimorganism vajab letsitiini mitmel otstarbel, näiteks rakkude ehituses, normaalseks ajutegevuseks, sapi koostises, rasvade ainevahetuse reguleerimises jm. Apteegis on müügil ridamisi letsitiinipreparaate ning lehesabades ilmuvates reklaamides soovitatakse neid sageli just aastates inimestele aju töökorras hoidmiseks. Kallite kapslite ostmise asemel on aga kindlasti lihtsam, parem ja odavam juua letsitiinirikast petti. Pealegi, petist saame lisaks letsitiinile veel rida muidki vajalikke toitaineid. Pett on ka transrasvadest vaba toidukraam.

Ka meie vitamiini- ning mineraalivarude täiendamisel on pett omal kohal. Pett on väga hea vitamiinide B2 ja B12 ning tubli vitamiini B5 allikas. Petist saame rohkesti kaltsiumi, fosforit ja joodi ning märkimisväärselt kaaliumi ja rauda.

Üks soovitus veel. Petti tasuks tarbida ühtejutti vähemalt kolm nädalat. Siis pidada vahet ja korrata sama mõne aja pärast. Kindlasti ei tule väärt toitainete mõju ilmsiks üleöö, et joon täna klaasitäie petti ja olen homme juba täiesti teine inimene. Aga järjekindlus aitab oma tervist parandada.

Kasulikust petist saab pikemalt lugeda ajakirja 60+ aprillinumbrist

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles