Millal saata südamesse sond?

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ükskõik kui kõva arst ka ei ole, ta ei söö ega joo ühegi oma patsiendi eest,» ütleb Jaan Eha, pidades silmas, et oma südame heaks saab ise kõige rohkem teha.
«Ükskõik kui kõva arst ka ei ole, ta ei söö ega joo ühegi oma patsiendi eest,» ütleb Jaan Eha, pidades silmas, et oma südame heaks saab ise kõige rohkem teha. Foto: Sille Annuk

Südamearst Jaan Eha kabineti seinal on ühe klaasi all kolme mehe portreed, tänu kellele on maailmas välja töötatud südamehaiguste üks põhilisi diagnoosimeetodeid – südame kateteriseerimine. 

Need kolm meest, sakslane Werner Forssmann ning Ameerika teadlased André Cournand ja Dickinson W. Richards, ei töötanud küll külg külje kõrval, kuid kõik kolm andsid oma karjääris panuse südame kateteriseerimise meetodi arengusse ning pälvisid 1956. aastal ka koos Nobeli meditsiiniauhinna.

«See, kuidas me tänapäeval inimese südant uurida ja ravida oskame, baseerub suurelt osalt tol protseduuril,» selgitab Tartu ülikooli kliinikumi südamekliiniku juht professor Jaan Eha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles