Ajugümnastika on tõhus trenn

Katrin Uuspõld
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anu Jonuks (laua otsas) juhendab koordinatsiooniharjutusi, mis teevad ka mälule head. Need, kes juba aastaid tema mälutreeningutes käinud, tunnistavad, et on muutunud igapäevaelus palju tähelepanelikumaks – ja mäletada on võimalik ainult seda, mida oled tähele pannud.
Anu Jonuks (laua otsas) juhendab koordinatsiooniharjutusi, mis teevad ka mälule head. Need, kes juba aastaid tema mälutreeningutes käinud, tunnistavad, et on muutunud igapäevaelus palju tähelepanelikumaks – ja mäletada on võimalik ainult seda, mida oled tähele pannud. Foto: Meelis Meilbaum

“Mis värvi on selles ruumis ahi?” küsib eakate mälutreener Anu Jonuks oma õpilastelt, kes ei tohi enam pilku selja taha ahju suunas heita. “Pruun?” “Roheline?” Jah, õige värv tuleb paljudele üllatusena. “Saan meeles pidada ainult seda, mida olen tähele pannud,” kommenteerib Anu Jonuks. Olgu selleks või ahi, mida kümneid kordi nähtud.

Väga paljud Tapa mälutreeningurühmas käijatest on Anu Jonuksi “trenni” teinud algusest peale ehk üheksa aastat. “See on väga lõbus ja annab positiivseid elamusi,” lausub Elvira Belials. “Ja on põhjust kodust välja tulla.” Lisaks õpitakse mitmesuguseid tehnikaid, kuidas midagi meelde jätta ning asju omavahel seostada.

“Mälutreeningu tehnikad eakatele on samad mis noortele, aga tund on mängulisem ja teistmoodi üles ehitatud. Eakal on vaja suhelda, asjad läbi mõelda. Koordinatsiooniharjutused, muusikaline liikumine – need annavad hea enesetunde ja tekitavad seoseid neuronite vahel,” räägib Anu Jonuks.

Ülesandeid saab koju kaasa võtta, seal edasi või ka uuesti lahendada. Nii mõnigi proua täidab ristsõna või mõne muu harjutusega töölehe hariliku pliiatsiga, et pärast lahenduskäigu kustutamist anda see lahendada ka kodustele ja naabritele. Nii jagub põnevust ja ajugümnastikat rohkematele.

Anu Jonuks räägib, et eakate kursus on pidev töö. Igas tunnis on erinevad teemad ja ülesanded. Näiteks hiljuti nuusutati koos lõhnu. Oluline ei olnud mitte lõhn ära tunda, vaid öelda, mis mõte seda nuusutades tekkis.

Näiteks tõi äädika lõhn kellelegi silme ette aknapesu, kaneeli nuusutamine seostus aga kaneelisaia või kõrvitsasalatiga. Meenus palju emotsioone ja mälestusi.

Anu Jonuks räägib, et kui seoste tekitamine on väga tähtis ning kordamine on üks asjade meeldejätmise viise, siis loovus on see, mis aitab mälul erksana püsida – selleks on head sõnamängud, uute sõnade moodustamine.

“Numbrite meeldejätmiseks on omad võtted. Näiteks kui pean numbri meelde jätma, siis saan juurde mõelda legendi. Näiteks oli meil päevakeskuse telefoninumber 32 200 25, mida on väga lihtne meelde jätta: Lääne-Virus algavad telefonid arvuga 32, järgmine on 200 – vanasti oli klaasi maht 200 milliliitrit. Kui mõtlete päevakeskusele, mõelge, et see on klaas ja veerand peale: 32 200 25. Keerulisemate arvude meeldejätmisse võib põimida neid numbreid, mida kindlasti tean: sünnikuupäev, kinganumber, oma maja number, laste arv, mõne lapse sünnikuupäev, pikkus. Ja mida naljakam legend, seda parem,” julgustab Anu Jonuks katsetama.

Neil, kes kurdavad, et elutempo on liiga kiire ja midagi ei jää meelde, soovitab Anu harjutada keskendumist ja tähelepanu. Näiteks kui pärast triikimist tõtata kodust välja ning tekib küsimus, kas triikraud sai ikka pistikust välja võetud, siis mittemäletamise põhjuseks on see, et triikrauda ära pannes mõeldi juba midagi muud ega keskendutud. “Abiks on, kui öelda kõvasti: panin triikraua ära. Siis ma ka tegelikult mõtlesin ja keskendusin. Kui teha asju keskendunult, siis ei kulu pool elu otsimisele,” teab Anu Jonuks ja lisab, et erinevatel andmetel kasutab inimene 5–15% oma ajust.

“Nii et isegi kui ütleme, et me pea on nii täis, et midagi meelde ei jää, on meil võimalus siiski midagi meelde jätta.”

Kuidas eakate mälutreeningud Eestisse ja Soome jõudsid?

2004. aastal korraldas Euroopa pensionäride ühendus Eestis koolituse 24 inimesele, kellest said potentsiaalsed mälutreenerid, kuid tegutsema jäi neist ainult Anu Jonuks.

Vahepeal on toimunud veel paar koolitust ning lisandunud uusi mälutreeningurühmade eestvedajaid, keda alates sellest aastast koondab MTÜ 65b.

Kui Anu Jonuks, kes korraldab regulaarseid mälutreeninguid Vinnis, Võsul, Tamsalus, Kuusalus, Kolgal, Loksal, Paides ja Tapal, esines saates “Prillitoos”, märkas teda üks Soome meditsiinitöötaja. Soomes on mälukabinetid, kuhu mäluhäiretega inimesed suunatakse, aga ennetavat tegevust mälutreeningute näol ei ole. “See tundus soomlastele huvitav, nad kutsusid mind mälutreeninguid korraldama ja osalesid suvel Eestis toimunud koolitusel. Meie koostöö jätkub,” märkis Jonuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles