Teadlased leidsid üksildustunnet põhjustavad ajurakud

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste hinnangul tuleb hiirte puhul tehtud tähelepanekute inimestele laiendamisel olla ettevaatlik, paralleele saab siiski tõmmata.
Teadlaste hinnangul tuleb hiirte puhul tehtud tähelepanekute inimestele laiendamisel olla ettevaatlik, paralleele saab siiski tõmmata. Foto: Corbis/Scanpix

Rühm neuroteadlasi on nüüd hiirtega tehtud katsetes tuvastanud rühma ajurakke, mis näivad mängivat kandvat rolli üksildustunde tekitamises, vahendab ERR-i teadusportaal Novaator.

„Tegu on meie teada esimese korraga, kui keegi on üksildustunde neuraalset alusainet teaduskirjanduses kirjeldanud,“ ütles Gillian Matthews, Massachussetsi tehnoloogiainstituudis resideeriv neuroteadlane.

„Arvame, et need ajurakud aktiveeruvad ja on vajalikud ainult siis, kui loom on teistest isoleeritud ehk seisundis, kus ta tõepoolest sotsiaalset kontakti vajab. Kui me need sunniviisiliselt taolises olukorras vaikima sundisime, siis polnud neil enam motivatsiooni seda otsida,'' laiendas ajuteadlane.

Neuronitepopulatsiooni edasine uurimine võiks anda vihjeid mitmete sotsiaalsete häirete ravimiseks. „On mitmeid neuropsühhiaatrilisi häireid, mille üheks sümptomiks on sotsiaalsed vajakajäämised. Näiteks autismi puhul eriti on ebapiisavat sotsiaalset motivatsiooni peetud üheks peamiseks teguriks, miks see avaldub,“ mõtiskles Matthews.

Artikli täisversioon on loetav Novaatori lehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles