Veebruarikuu muudab eriliseks Eesti riigi sünnipäev, sel aastal juba üheksakümne kaheksas.
Lisandunud aasta iseseisvust rahutus maailmas väärib tähistamist
14. veebruar 2016, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel päeval on meist igaühel erinev tähendus ning paljudele meieealistele toob Eesti sünnipäev kaasa hulgaliselt mälestusi. Sellest, milline oli elu enne seda, kui 24. veebruari päikesetõusuga hakkas Pika Hermanni torni trikoloor tõusma. Ja sellest, kuidas on elu muutunud viimase kahe ja poole aastakümne jooksul, mil oleme taas oma riigis elanud ja ise oma riigiasju otsustada saanud.
Aga taas üks aasta iseseisvust ja oma riiki tänases rahutus maailmas väärib kindlasti tähistamist. Pidulik eine kas oma perega või kutsutud külalistega on igati omal kohal.
Et olen sündinud vabariigi aastapäeval ja sel päeval ei pea tööle või kooli tõttama, on meie peres ühine eine traditsiooniks kujunenud. Nii et tähistame ühtaegu nii sünnipäeva kui ka riigi aastapäeva. Sel aastal planeerin oma külalistele pakkuda pidulikku varast õhtueinet. Pärast seda on tore üheskoos telerist aastapäevakontserti nautida ja sel aastal uut põnevust tõotavat pidulikku kätlemistseremooniat jälgida.
Pidulik eine on tavapäraselt mitmekäiguline, mis tähendab, et pakutakse erinevaid, üksteise järel kindlas järjekorras lauale kantavaid toite. Menüü koosneb eelroast, pearoast ja järelroast. Igat neist võib olla ka mitu, siis kasvab ka käikude arv. Enne eelrooga võib veel pakkuda mitmesuguseid niinimetatud isutekitajaid, pärast järelrooga aga näiteks kohvi või teed koos lisanditega, juustu või suupisteid.
Kolmekäigulises menüüs võib olla näiteks soe või külm eelroog, pearoog ja magusroog või küpsetis või kohv lisanditega.
Neljakäigulises menüüs võib olla näiteks kaks eelrooga, üks külm eelroog (näiteks salat või külm suupiste), teine soe (näiteks supp, soe salat või suupiste). Või siis on kohv koos lisanditega (näiteks trühvlid, küpsised, koogid, tordid) eraldi käik.
Piduliku eine menüü kokkupanemist alustatakse pearoast, täpsemalt isegi pearoa põhikomponendi valimisest. Valitakse kas liha, linnuliha või kala. Kui see oluline valik tehtud, mõeldakse, milline kaste ja muud lisandid juurde sobivad. Valik tehakse esmalt muidugi selle järgi, mida sööjad eelistavad.
Koduseid eineid korraldades teame kindlasti oma külaliste eelistusi. Kui küllatulijate maitsed on erinevad, tuleb olla nutikas ja välja mõelda selline menüü, et kõik saaksid toiduelamuse ja kenasti kõhud ka täis. Külaliste eelistuste kõrval tuleb arvestada veel toiduainete hinda, oma köögi võimalusi, enda (ja abiliste) oskusi, aastaaega, tervislikkust, toitude vaheldusrikkust, samuti kalendritähtpäevi või sündmusi. Liiga keerukas menüü võib perenaisele üle jõu käia ja pole ka mõtet pidupäeva töömahukate toitude valmistamisega üleliia töiseks teha. Vastasel korral võib juhtuda, et kui külalised uksest sisse astuvad, on perenaine juba päris väsinud ega suudagi pidu nautida.
Arvan, et oma riigi sünnipäeval sobib piduliku õhtueine menüüsse valida toite, mida peetakse rahvuslikuks või isegi pärandtoiduks, näiteks odrakarask või kama. Neid võib muidugi erinevate lisandite ja serveerimisega tänapäevasemaks „tuunida”, et nooremale rahvale ka silmale ilus ja suupärane oleks.
