Raamatuvalik on seotud inimese elus toimuvaga

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Järvamaa Oisu kandi raamatukoguhoidja Eha Marrandi tõdeb, et kui lugemiseelistused aastatega nii väga ei muutugi, siis vanuse lisandumisel soovitakse, et tekst oleks raamatus aina suuremate tähtedega.

„Kes on harjunud lugema elulooraamatuid, see soovib neid ka vanemast peast, kes on eelistanud kriminulle, loeb neid ka pensionieas,” kinnitab Viljandi Kultuuriakadeemias raamatukogualase rakenduskõrghariduse omandanud Eha Marrandi.

 

Vanusega tekib elulooraamatute huvi

Enam kui vanusega on raamatute valik seotud lugeja enda elus toimuvaga ja sellest tuleneb ka lugemiseelistus. Kui inimese elus on tähtsal kohal armastus või peresuhted laiemalt, siis eelistab ta nende kohta ka lugeda. Vanus ei mängi selle juures nii suurt rolli. Samuti eelistatakse reisidele minnes või neist unistades reisiraamatuid.

Raamatute lugemiseelistuse järgi saab 16 aastat raamatukogus töötava Eha Marrandi meelest inimese mõtete ja tegevuste kohta üht-teist öelda. Saab teada nii seda, mis tema hinges toimub, millest ta mõtleb, kui sedagi, kuhu ta reisima on minemas või minekust unistamas. „Armastusest ja peresuhetest ning reisidest kirjutavad ka paljud noored autorid ja väga haaravalt. Need raamatud ei saa kunagi otsa,” usub Marrandi.

Kui armastuse ja peresuhete raamatuid loevad peaaegu kõik naised, siis vanusega lisanduvad tõsielulised ja elulooraamatud. Populaarsed on ka E. L. Jamesi ja Sylvia Day raamatud. Aga just „Valge” sarja raamatud on Eha Marrandi sõnul väga loetavad, sest need on eri paikade elulaadist ja huvitavalt kirjutatud. Põnev lugemine on nii Corinne Hofmanni „Valge masai”, kus saab palju teada elust Keenias, samuti Waris Dirie ja Cathleen Milleri „Kõrbelill”, mis räägib naiste õigustest Somaalias. „Neid raamatuid on raske käest panna,” teab Marrandi.

Elulooraamatutest eelistatakse ikka Eesti inimese lugusid. Loetav autor on näiteks Margit Kilumets. „Tema raamatuid Ita Everist, Kersti Kreismannist ja Jaak Joalast on vaja alguses ikka laenutusjärjekorras oodata,” lausub ta.  2015. aastal osutus Oisu raamatukogus populaarseimaks Vahur Kersna „Ei jäta elamata”.

Ka raamatukogudesse kohe jõudvale Tiit Pruuli ja Kalle Muuli raamatule „Vilja teine elu” ja Stig Rästa „Minu Kennedyle” on raamatukogus lugemisjärjekorras ootel juba mitu lugejat.

Mehed vajavad põnevust

Mehed eelistavad vanuse lisandudes lugeda aina enam Vene kirjandust. Ikka need Suvorovi sõjaraamatud, Siberi mälestused ja kriminullid on meeste valik. Sekka ka fantastikat ja ulmekirjandust. „Mida haaravam ja uusi teadmisi pakkuv lugemine, seda parem. Nii on hea raamatusse süüvides kõik ümberringi unustada. Näen seda ka oma abikaasa pealt,” sõnab Marrandi mõistvalt. „Võime mõningaid õhtuid veeta nii, et mina loen oma ja tema oma raamatut ning kodus on täielik vaikus. Kõik on rahul.”

Olenemata soost eelistatakse vanuse lisandudes ka ajalooga seostatud Eesti romaane. Kiidusõnu on saanud näiteks Oskar Lõvi „Kolm naist. Alma”, „Klaara”, „Viktooria” või Helju Petsi „Meelespead” (Hiiumaa külaelu 1940. aastatel). Tahetakse lugeda oma vanemate või iseenda noorusaega puudutavate aegade kohta.

Vanemaealised uurivad aina rohkem tänapäevaseid käsitöö- ja kokaraamatuid. Tahetakse teada, millised on moekad soki- ja kindamustrid, mida noortele kingituseks kududa. „Tahame ju teha kudumeid, mida noored rõõmuga kannaksid,” teab raamatukoguhoidja. Kokaraamatud on populaarsed nii noorte kui ka vanemate lugejate hulgas, võetakse vastavalt huvile, üritusele või hoidistehooajale.

Eluaastate lisandudes on raamatuvalikul aina olulisem kirja suurus nagu väikestel lastelgi, aga nüüd juba silmade tervise tõttu. Nii võib mõni väikese kirjatekstiga, kuid muidu huvitav raamat jääda ka lugemata. Seda tasuks raamatute väljaandjatel silmas pidada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles