Sünnitoetaja, vananev nahk ja “kirsturaha”

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: 60+

Lapse sündi saab abikaasa kõrval vahel harva toetada ka sünnitaja ema või ämm, aga kindlasti peab siis naiste vahel valitsema suur usaldus ning hingeline side.

Pärnu Haigla Naiste- ja Lastekliiniku juhataja günekoloog Kadri-Liina Vahula on viibinud arstina lugematutel sünnitustel, kuid tunnistab, et kui ilmale tulid lapselapsed Anette ja Lenna, tagus tema süda ärevusest ja murest nagu igal tavalisel emal. Tütre keisrilõikel ja minia sünnitusel kogetu on midagi sellist, mis ei unune. Günekoloogi sõnul on probleemseid sünnitusi tänapäeval rohkem kui aastate eest. Miks, pole keegi uurinud, ent arsti arvates on põhjuseks hilises eas sünnitamine, hea ja paremaga liialdamise tulemusena järjest sagenev rasedusaegne diabeet ning sünnitushirmu tõttu sagenenud keisrilõiked – iga järgmine sünnitus toob kaasa uusi terviseriske. Sellest, kui tähtis on sünnitajale lähedaste toetus ja kes on sünnitoetaja, saate lugeda ajakirja 60+ veebruarikuu numbrist.

Surm on kahtlemata teema, mis puudutab kõiki inimesi, kuid mida vanemaks saadakse, seda aktuaalsemaks kõik sellega seonduv muutub. Seega pole tavapäratu, kui hakatakse teatud vanuses täie tervise juures „kirsturaha” koguma, et viimseks teekonnaks varakult ja väärikalt valmis olla. Matuseid saab korraldada igat moodi. Tellida võib uhkeid kirikukaunistusi ja hinnalisi puusärke, kuid ilusa ärasaatmise saab ka tagasihoidlike võimaluste juures. Miks on matused nii kallid, milliseid teenuseid matusebürood pakuvad, kui palju maksab kirstumatus ja kui palju urnimatus, millise summaga peaks arvestama peielaua puhul, vastavad ajakirja 60+ veebruarinumbris Tartu Krematooriumi juht Andres Tõnissoo, matusebüroo Forsius juht Ülle Kink ja Pärnamäe toitlustuse juht Annika Septer. Viimse teekonna hingelisi aspekte lahkavad kliiniline psühholoog Kristi Esperk ja psühholoog Pille Isat, oma arvamuse avaldab ka Tallinna praost ja Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu.

Ükskord avastame, et aastakümneid tagasi ehitatud või soetatud kodu on suureks jäänud. Lapsed elavad oma elu ning on tihti kolinud teise linna või suisa välismaale. Toad seisavad jõude, suur aed vajab hooldamist, kõnniteed lumest puhastamist, kuid jaksu jääb aina vähemaks. Oma kodu väiksema vastu vahetamisega kaasneb palju erinevaid asjaajamisi ja kulusid. Kas ja millal tasub kodu osta või müüa ning milliste kuludega peab seejuures arvestama, kirjutab ajakirja 60+ veebruarinumbris Notarite Koja esimees Tarvo Puri.

Järvamaa Oisu kandi raamatukoguhoidja Eha Marrandi tõdeb, et kui lugemiseelistused aastatega nii väga ei muutugi, siis vanuse lisandumisel soovitakse, et tekst oleks raamatus aina suuremate tähtedega. Terve elu maaraamatukogus töötanud naine avaldab ajakirjale 60+, mis raamatuid pensionärid kõige enam laenutavad, milliseks on muutunud lastearaamatud ja kuidas saavad vanavanemad tekitada oma lapselapses huvi raamatute vastu ning millest kõneleb inimese lugemiseelistus.

Nahk on inimese kõige suurem organ. See hoiab meid koos ja eraldab meid ümbritsevast maailmast. Nahk kaitseb ja hingab. Naha vananemist kiirendavad nii külm õhk väljas, tuul ja kuiv õhk siseruumides ning talvine ja suvine päike. Tallinna Kaarli Apteegi juhataja Maija Tressum jagab ajakirja 60+ veebruarinumbris nahahoolduseks kasulikke nõuandeid ning pakub retsepte nii naha koorimiseks kui ka maskideks.

Köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab veebruarinumbris selle kuu erilisest tähtpäevast – Eesti riigi sünnipäevast – ning sel puhul lauale pandavast. Ta on koostanud piduliku pereeine menüü. Ajakirja 60+ veebruarinumbrist leiab teiste seas ka odrajahu-kohupiimakaraski ja kiluvahu retsepti.

Sellest, kuidas esmasest kratsimis- ja kipitustundest kurgus lahti saada, kirjutab 60+ värskes numbris Benu Tõrva keskapteegi proviisor Virge Sokk.

Ajakirjas on ka uus doktor Haldja lugu. Seekord on meenutab dr Haldja seda, kuidas ta patsiente kukil kandis. Loo on kirja pannud kirjanik Juhani Püttsepp, kes kasutas üleskirjutusi jutuajamisest doktor Kääriga ja samuti arsti üleskirjutusi ehk arhiivi.

Ajakirjast ei puudu ka kolumn ja lahendamist ootab suur ristsõna.

Mõnusaid hetki ajakirja 60+ seltsis!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles