1. märtsist saavad pereõed retsepti väljakirjutamise õiguse

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paberretsept.
Paberretsept. Foto: Terviseamet

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud seadusemuudatuse, millega saavad pereõed 1. märtsist  korduvretsepti väljakirjutamise õiguse. Seega ei pea patsient edaspidi alati pöörduma kordusretsepti saamiseks perearsti poole, mis annab perearstidele võimaluse pühendada rohkem aega inimeste kiiret lahendust vajavatele tervisemuredele, seisab Terviseameti kodulehel olevas teates.

Seadusemuudatuse tulemusel saavad patsiendid kiiremini vajalikud ravimid kätte, Eesti pereõdede kompetentsus ja haridus on selleks piisavalt kõrgel tasemel.

Muudatus aitab lühendada ravijärjekordi ning hoida kokku hoida perearsti tööaega eelkõige kroonilistele haigetele korduvretseptide väljastamisel. Muudatuse kaudu suurenevad üldarstiabi osutamisel pereõe õigused, nad kirjutavad ravimi välja koos asjakohase nõustamisega. Pereõdede retseptide väljastamise õigus  võimaldab terviklikumat krooniliste haigete jälgimist ja tervisealast nõustamist. Pereõde teeb  tõhusat koostööd perearstiga ning patsient saab ka edaspidi vajadusel alati arsti poole pöörduda.

Seadusemuudatuse kohaselt saavad perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötavad õed retseptiravimite väljakirjutamise õiguse juhul, kui nad on läbinud kliinilise farmakoloogia alase täiendkoolituse.

Pereõde peab Tartu Ülikooli täienduskeskuse väljastatud tunnistuse kliinilise farmakoloogia koolituse  läbimise kohta esitama Terviseameti registrite ja tegevuslubade büroole. Pereõe retseptiõigus kantakse tervishoiutöötajate registrisse. Nimetatud õigus hõlmab piiratud hulka ravimeid ja nende väljakirjutamisele on kehtestatud piirang. Pereõel on ainult korduva retsepti, mitte esmase retsepti väljakirjutamise õigus.

Nimetatud piirang on vajalik selleks, et tagada ravimite ohutu kasutamine, kuivõrd esmane ravimivalik  sõltub konkreetsest haigusest ja patsiendist. Perearstil on ravimit valides enim informatsiooni ja pädevust kaalutletud valiku tegemiseks – ta teab kaasuvaid haigusi, varasemat ravi, on kursis muude ravimite samaaegse tarvitamisega jpm.

Pereõde peab perearstiga konsulteerima mitte harvem kui üks kord korduvretsepti realiseerimise perioodi jooksul, et hinnata koos ravi jätkumist ja selle muutmise vajadust. Lisaks tuleneb arstiga konsulteerimise vajadus ka anamneesist, uuringutulemustest, haiguse iseloomust jms, mida tuleb vastavalt tegevusjuhenditele järgida.

Õdedele retseptiõiguse andmine on olnud teemaks alates 2009. aastast, kui Sotsiaalministeerium ja Eesti Perearstide Selts sõlmisid hea tahte koostöökokkuleppe „Esmatasandi tervishoiusüsteemi korrastamine ja jätkusuutlikuks muutmine”, mille üheks punktiks oli pereõdede tegevuse võimalik laiendamine, sealhulgas neile piiratud ravimite väljakirjutamise õiguse andmine.

Ka Soomes on antud piiratud ravimi väljakirjutamise õigus õdedele, kes töötavad  tervisekeskustes ehk meie mõistes esmatasandil. Ravimi väljakirjutamine on piiratud kindlate haiguseisundite ja ravimitega. Retsepti väljakirjutamise õigus eeldab õe diplomi olemasolu, töökogemust ning spetsiaalse täiendkoolituse läbimist. Retsepti väljakirjutamise õigus lõpeb, kui õde vahetab töökohta, st kui ta ei tööta enam tervisekeskuses. Soome parlament võttis vastava muudatuse vastu 2010. aastal. Samuti on õdedel retsepti väljakirjutamise õigus ka Rootsis ja Ühendkuningriikides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles