Riigikogu teisipäevasel istungil läbis esimese lugemise keskerakonna fraktsiooni algatatud seadusmuudatus, mis võimaldaks töövõimetus- ja vanaduspensionäridel, kes hambaproteese ei vaja, kasutada proteesihüvitiseks ettenähtud summat ka oma hammaste raviks.
Pensionäride hambaravi puudutav eelnõu läbis esimese lugemise
Eesti tänase hambaravitoetuste süsteemi kohaselt hüvitab riik töövõimetuspensionäridel või üle 63-aastastele vanaduspensionäridel üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud summa 255,65 euro ulatuses. „Meie eelnõu näeb ette, et antud toetust võiks pensionär lisaks proteesimisele kasutada ka teiste hambaraviteenuste tarbeks. Loodame, et eelnõu ei jää pikalt komisjoni esimehe sahtlisse istuma ning saab peagi ka seaduseks,“ sõnas eelnõu algataja Viktor Vassiljev.
Tema sõnul on taolisel muudatusel ka väga lihtne põhjendus. Nimelt on praegustel pensionäridel üha sagedamini suus oma hambad, mitte proteesid. See tähendab, et nimetatud vanusegrupi vajadus hambaravi järele on suurem kui vajadus proteeside järele.
“Pole saladus, et täna jätab täiskasvanute hammaste tervis soovida. Valitsus otsustas eelmisel kevadel võimaldada vanadus- ja töövõimetuspensionäridel kasutada kolme aasta jooksul proteesihüvitist summas 255,65 eurot ka hambaraviteenuseks,” kommenteeris reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Vilja Toomast keskerakonna ravikindlustuse seaduse muutmise algatust.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige tõi välja, et aprilliks peaks täiendatud eelnõu olema valitsuse laual. Hambaravi tegevuskava kohta on peatselt oodata ka Haigekassa analüüsi.
“Idee nii täiskasvanute kui pensionäride hambaravi taskukohasemaks muuta on hea. Seaduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused tuleb sotsiaalministeeriumis veel põhjalikult analüüsida ning kulud sisse arvestada ka riigi eelarvestrateegiasse,” lisas ta.
Riigikogus seaduse vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus. Eelnõu jõustuks 1. jaanuaril 2017. aastal.