Uued teenused aitavad eakat ka firma loomisel

, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa
Töötukassa Foto: Toomas Huik (Postimees)

Selle aasta alguses laienes nende tööturuteenuste hulk, mis mõeldud just pensioniealistele. Kuigi huviliste hulk jäi loodetust pisut väiksemaks, on näiteks kaks eakat tänu töötukassale alustanud ka oma ettevõttega.

Sellest aasta algusest lisandus mitu tööturuteenust, mis mõeldud just vanaduspensioniikka jõudnud inimestele, kes soovivad tööd leida. Lisaks karjäärinõustamisele, mis on uus teenus ja osutatakse kõigile, on sel aastal olnud võimalik pensioniealistel tööotsijatel, kes ei tööta, saada  tööturukoolitust ning tööpraktikat, samuti ettevõtluse alustamise toetust. Samuti toetab töötukassa kvalifikatsiooni saamist ja hüvitab töökoha kohandamist, kui tänu sellele on pensioniealisel võimalik tööturul jätkata.

Eesti Töötukassa teenuste osakonna juhataja asetäitja Mari Väli sõnul oli uute teenuste loomise põhjuseks ühelt poolt tööjõupuudus, teiselt poolt paraneb inimeste tervis ja kasvanud on inimeste tervelt elatud aastate arv. „Pensioniikka jõudnud inimesed on täies tööjõus ja tunnevad ka ise, et võiksid edasi töötada. Samuti tööjõupuudus tuleb ikka uksest ja aknast,“ nimetas ta.

Selle aasta kokkuvõtteks saab Väli sõnul öelda, et teenuste vastu on huvi tundnud need, kes pole väga kaua tööturul eemal olnud. „Isegi need, kes on juba mitu aastat pensionieas, ja neid on ka üle 70-aastaseid, on vahepeal töötanud. Kui inimene pole kaua töötanud, siis tuleb otsus uuesti tööle minna raskemini,“ lisas ta.

Seda, et tööandjad eakaid tööle võtta ei soovi, Väli ei usu ja seda kinnitab ka kogemus tööpraktikaga. „Pigem on tööandja suhtumine see, et loeb inimene, tema oskused ja suhtumine töösse. Kui on vaja töö tegijat ja ta oskab ja suudab, siis võetakse ta hea meelega tööle.“

Mis on muutunud?

Ka enne selle aasta algust võis eakas tulla töötukassasse, osaleda tööotsingunõustamisel (tööotsija saab nõu, kuidas üldse tööd otsida, koostada  kandideerimisdokumente jms), siis sellest aastast lisandus kõikidele tööotsijatele ja ka töötavatele inimestele  karjäärinõustamise teenus, mis toimub nii individuaalselt kui grupinõustamisena. „See ei maksa midagi, tuleb ainult aeg kirja panna ja seada plaane tulevikuks“.

Just eakatele lisandus tööturukoolituse ja kvalifikatsiooni toetamise teenus, tööpraktika ja ettevõtluse alustamise toetus. „Neile inimestele, kes meilt on saanud toetust, on meil ettevõtlust toetavad lisateenused ehk kahe aasta jooksul on võimalus osaleda mentorklubis või saada tuge individuaalselt mentorilt ning saame hüvitada ka loodud ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu,“ lisas Väli.

Lisaks on võimalus kohandada töökohta ja pakkuda tööks vajalikke abivahendeid, kui pensionealisele valmis töökoht ei sobi. „Sellist vajadust sel aastal veel esile kerkinud ei ole“

Nii teenuste valikul kui ka mahtude prognoosimisel, palju võiks olla neid inimesi, kes töötukassa uutest teenustest võiksid olla huvitatud, lähtuti statistikaameti  andmetest,  vanemaealiste tööjõumäärast ja uuringust, palju eakatest ise tunneb, et võiksid veel palgatööd teha.

Statistikaameti andmetel töötab  65-69-aasatastest veel umbes veerand, 70-74-aastastest umbes 15%. „Kui aga vaadata aastate lõikes, siis töötavate pensionäride arv on tasapisi kasvanud,“ sõnas Väli.

Numbrid oodatust väiksemad

 „Huvi töötukassa vastu oli ootuspäraselt suur, meie juurde tuli palju rohkem pensioniealisi tööotsijaid kui varem.“ Et tööotsijana on saanud eakad alati töötukassa poole pöörduda, ei kajasta uute teenuste numbrid tegelikult seda, kui palju pensioniealistest töötukassast eelmisel aastal nõu said.

Et töötukassa peab arvet Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate teenuste üle, aga vahel piisab inimestele sellest, et nad tulevad ja räägivad konsultandiga, saavad tööpakkumisi ja suunduvad tööle, siis teenuste statistikas see ei kajastu. „ Neid, kes seni on teenuseid vajanud, on olnud mõnevõrra vähem kui me prognoosisime. Oleme valmis teenuseid pakkuma ka rohkematele vanaduspensioniealistele, et toetada nende tööturule tagasipöördumist,“ sõnas ta.

Kolme kvartaliga pakuti 59 juhul pensioniealistele teenuseid. Enamik neist olid tööturukoolitused (nt arvutikoolitus, klienditeenindus), lisaks kvalifikatsiooni saamise toetamine (peamiselt juhiload,aga ka näiteks koka ja korstnapühkija kutseeksami sooritamine).

„Veoautojuhi kursuseid on olnud kõige rohkem. Päris palju äsja pensioniikka jõudnud mehi, kes tunnevad, et võiksid veel töötada veoautojuhina, on meie abiga käinud koolitusel ja asunud tööle.“

Samuti on tema sõnul päris palju inimesi, kes on varem töötanud teises valdkonnas, aga nüüd tunnevad, et sooviksid tööle asuda klienditeenindajana, siis neile on ka töötukassa abil esmased oskused antud.

Septembri lõpu seisuga on tööpraktikal käinud neli inimest, aga teist sama palju on aasta lõpuga lisandunud. Kaks inimest on saanud abi ettevõtlusega alustamiseks. Üks neist meditsiiniturismi valdkonnas, teine alustas oma autoremondifirmaga.

Graafikul on näha nii rahvastiku kahanemise kui ka vananemise trend, mistõttu on selge, et pensioniealiste tööhõivega tegelemine on väga oluline. Kuigi prognoos näitab rahvaarvu kahanemist, toimub see nooremate vanuserühmade arvelt, vanemates vanuserühmades inimeste arv kasvab. Kui praegu on 20–50-aastasi ligi 40% ja 50–79-aastasi kolmandik rahvastikust, siis 2040. aastal on need proportsioonid prognoosi kohaselt täpselt vastupidised.

Allikas: „Tööjõu vananemine ja vanemaealise tööjõu siirdumine pensionile“, Yngve Rosenblad
Graafikul on näha nii rahvastiku kahanemise kui ka vananemise trend, mistõttu on selge, et pensioniealiste tööhõivega tegelemine on väga oluline. Kuigi prognoos näitab rahvaarvu kahanemist, toimub see nooremate vanuserühmade arvelt, vanemates vanuserühmades inimeste arv kasvab. Kui praegu on 20–50-aastasi ligi 40% ja 50–79-aastasi kolmandik rahvastikust, siis 2040. aastal on need proportsioonid prognoosi kohaselt täpselt vastupidised. Allikas: „Tööjõu vananemine ja vanemaealise tööjõu siirdumine pensionile“, Yngve Rosenblad Foto: www.stat.ee

Mis motiveerib pensioniealist töötama?

  • 90%  juhtudest kavatseti pensionieas töötamist jätkata raha teenimise eesmärgil. See näitab hirmu oodatava elatustaseme languse ja elukvaliteedi halvenemise ees, mida töötasult pensionile üleminek paljudel juhtudel kaasa toob.
  • Töölkäivate pensionäride osatähtsuselt on Eesti EL-is Rootsi ja Suurbitannia järel kolmandal kohal. Euroopa riikidest Islandil ja Norras on see veel suurem.

Allikas: http://www.stat.ee/72566, „Tööjõu vananemine ja vanemaealise tööjõu siirdumine pensionile“, Yngve Rosenblad

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles