Kasiino on paljudele üsna tundmatu maa, kuhu minnes tuleb säilitada külm pea

Karl-Eduard Salumäe
, Sakala arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: PantherMedia / Scanpix

„Võib-olla käivad Eesti pensionärid kasiinos harva seetõttu, et see seotud ühiskonna üldise heaolu tasemega,” pakub Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel. „Kui vaatame, mis toimub Soomes, siis seal on see väidetavalt lausa sotsiaalne probleem. Rääkimata Ameerikast. Keda on Las Vegas täis? Pensionäre!”

Jutt käib üle 60aastastest Eesti kasiinokülastajatest. Õigemini sellest, et neid on väga vähe.

Tõepoolest, kui kasvõi Ameerika filmides näeme suurte mängupõrgute automaatide taga stereotüüpselt eakamaid inimesi ning ka Tallinna ja Helsingi vahet sõitvatel kruiisilaevadel võib seda sorti masinate taga näha küpsemas eas rahvast, siis hasartmängud ja Eesti pensionärid tundub esimese hooga võõras kooslus. Seda, et vanemad kasiinos mängijad on siinmail küll mitte päris olematu, kuid siiski harva esinev kontingent, kinnitasid kõik allikad, kellega artikli tarbeks vesteldud sai.

Pigem loto kui kasiino

Miks on nii, et Eestist 80 kilomeetri kaugusel valitseb kasiinodes hoopis teistsugune pilt kui siinmail?

Üks võimalik tegur on tõepoolest meie tagasihoidlikum elatustase ja väiksem pension. Uuringute põhjal on Eestis tüüpilise kasiinomängija sissetulek keskmisest suurem. Ent rolli võib mängida ka teistsugune elulaad.

Tõnis Rüütel nendib, et Euroopaga võrreldes märksa tagasihoidlikumate sotsiaalsete garantiidega USAs pingutavad inimesed täie elujõu ajal kõvasti, et vanaduspäevi kindlustada. Sel perioodil napib aega. Seevastu pensionipõli on sealmail tema hinnangul üsnagi kuldne ning kui sinnamaani on kord jõutud, võib endale enamasti nii mõndagi lubada. Ka raha peale mängimist. „See on Ameerika elulaad,” leiab ta kokkuvõtteks.

Psühholoog Pille-Riin Kaare seevastu osutab teisele asjaolule. „Inimene tuleb oma ajast ja ajaloost,” lausub ta. „Kasiinos ja veel enam internetis mängimine on meie vanemaealisele väga võõras. Tõenäoliselt ütlevad paljude eakate väärtushinnangud, et kasiinod on saatanast. Seetõttu pole nad altid sinna minema, rääkimata sellest, et kasiino sisu ja olemus pole ka muidu kuigivõrd pensionäri keskkond.”

Kõlab loogiliselt? Kui Las Vegases avati esimene kasiino üle saja aasta tagasi ning ajapikku tekkis neid ka teistesse heaolumaadesse, siis eestlased hakkasid kasiinoga tutvuma alles pärast taasiseseisvumist. Küll aga mängiti enne seda mitmesuguseid lotosid ning selliseid õnnemänge mängivadki vanemad inimesed sagedamini. Eesti Loto tellimusel TNS Emori tänavu kevadel tehtud uuringu põhjal moodustavad vähemalt 65aastased kõigist Eesti Loto klientidest kümnendiku. Sama uuringu põhjal on viimase 12 kuu jooksul mänginud kõigist vanematest inimestest Eesti Loto mänge 39 protsenti.

Kolga-Jaanis elav Niina Jüris on erakordselt õnneliku käega kauaaegne lotomängija. Mullu sügisel tõi ta perre 370 000 eurot, järgmisel talvel aga 44 000 euro suuruse võidu. Sakala kirjutas sellest tänavu veebruaris lähemalt. Aga võitnud on ta ka aastakümneid varem, kui loteriiga õnnestus saada 12 rubla maksnud liimitud suuskade omanikuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles