7000 inimest vanuses 50+ aitab kaasa vananemisprotsessi uuringule

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eakad inimesed.
Eakad inimesed. Foto: Elmo Riig / Sakala

Järgneva poole aasta jooksul küsitletakse Eestis ligi 7000 50aastast ja vanemat inimest nende tervisliku seisundi, töötamise või pensionil viibimise ja toimetuleku kohta ning varasemalt samas uuringus osalenutelt uuritakse ka elus ette tulnud muutuste kohta.

Tegemist on SHARE Eesti 50+ uuringu uue küsitluslaine ehk üle-euroopalise uuringuga, milles osaleb kokku rohkem kui 66 000 inimest juba kuuendat korda.

Veebruaris algavasse uuringusse osalema kutsutavatele saadetakse koju kiri koos uuringufirma esindajate kontaktandmetega, seejärel lepitakse küsitleja ja uuringus osaleja kohtumise aeg kokku. Osalemine on väga tähtis nii siis, kui inimene on juba varasemalt SHARE 50+ uuringus osalenud. Samuti siis, kui ta kutsutakse küsitluses osalema esmakordselt.

Uuringu tulemused aitavad koguda infot Eesti 50aastaste ja vanemaealiste inimeste elu ja toimetulekut puudutavate ühiskondlike otsuste tegemiseks ning aitavad võrrelda Eesti vanemaealiste eluolu teiste maade andmetega.

Uuringu teaduskoordinaator Luule Sakkeuse sõnul Eesti ühiskond vananeb ja uuringutulemusi on väga vaja vanemaealiste majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku väljaselgitamiseks. „Need aitavad hinnata ja kujundada vanemaealistele suunatud sotsiaal-, hooldus- ja pensionipoliitika meetmeid. SHARE uuringu põhjal tekib Eestis järjepidev andmestik rahvastiku vananemisprotsesside ja poliitikamõjude seireks ning võrdlevaks analüüsiks teiste Euroopa riikidega,” ütles Luule Sakkeus.

Viimases uuringulaines osales 15 Euroopa riiki, kuid võrreldavad uuringud on käivitunud ka Ameerika Ühendriikides, Aasias (Hiina, Lõuna-Korea, India) ja Lõuna-Ameerikas (Mehhiko, Brasiilia, Argentiina).

Kui eelmistes lainetes on käsitletud lähivõrgustiku ja materiaalse ilmajäetuse teemat, siis seekord on tähelepanu rohkem fokusseeritud tervisele. Lisaks enesehinnangulistele terviseküsimustele tehakse ka mitmeid objektiivseid mõõtmisi nagu kopsumaht ja käesurve, aga kogutakse ka mitmeid biomarkereid diabeedi, luuhõrenemise ja põletikenäitajate selgitamiseks. „Koosmõjus oma tegevuse, enesetunde, lähivõrgustiku, aga ka materiaalse toimetuleku näitajatega ühelt poolt, ning ühiskonnas toimuvate muutustega teiselt poolt, suudame paremini leida vastuseid, kes on need, kes kauem tööturul püsivad või kelle kulutused tervisele oma taskust kõige suuremad,“ lisas teaduskoordinaator.

Eestis viidi esimene SHARE 50+ uuring läbi aastatel 2010–2011. Käesolev uuringulaine on kolmas ning seda korraldavad Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut ning teised Tallinna ja Tartu ülikoolide instituudid, Tervise Arengu Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos uuringufirmaga GFK Custom Research Baltic.

Uuringu läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu fond. SHARE uuringu raames on kavas valitud esinduslikku rahvastikuosa küsitleda veel järgneva 8 aasta jooksul üle kahe aasta.

Uuringu korraldajad tänavad kõiki neid ligi 6000 inimest peaaegu 4000 leibkonnast, kes on osalenud kahes eelmises SHARE Eesti 50+ uuringus.

Lisateave Eesti uuringu kohta leiate veebilehelt www.share-estonia.ee, rahvusvahelise SHARE tegemistest saab ülevaate veebilehelt www.share-project.org

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles