Eestlased peavad vanaks üle 62 aasta vanuseid inimesi

Euroopa Komisjoni eurobaromeetri uuringuga tähistati Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta algust.

Uuringust ilmnes, et 71 protsenti eurooplastest on teadlikud Euroopa rahvastiku vananemisest, kuid sellise arengu pärast tunneb muret ainult 42 protsenti. Eestis oli rahvastiku vananemise pärast mures 49 protsenti vastanutest.

Enamiku jaoks on üle 55aastastel inimestel oluline roll ühiskonna peamistes valdkondades. Rohkem kui 60 protsenti oli seisukohal, et tuleks lubada töötamist pärast pensioniea saabumist ning üks kolmandik tahaks ka ise kauem töötada.

Eurobaromeetri uuring hõlmas viit valdkonda: üldine suhtumine vanusesse ja eakatesse inimestesse, eakad inimesed töökohal, pensionile minek ja pensionid, vabatahtlik töö ja vanemate inimeste toetamine ning eakatesõbralik keskkond.

Uuringust selgus, kuidas mõisted „noor” ja „vana” on riigiti väga erinevad. Eestis arvati, et keskmiselt on inimene „vana” 62 eluaasta vanuses, mis on kahe aasta võrra varem kui Euroopa liidus keskmiselt. Maltas, Portugalis ja Rootsis peetakse nooreks alla 37aastaseid, samas kui Kreekas ja Küprosel peetakse inimesi nooreks kuni 50. eluaastani. Keskmiselt on eurooplased seisukohal, et vanaks hakatakse inimest pidama napilt enne 64. eluaastat ning nooreks ei peeta enam alates 41,8 eluaastast. Suhtumine sõltub ka vastaja vanusest ja soost. Naiste arvates algab vanadus mõnevõrra hiljem kui meeste arvates (vastavalt 65 ja 62,7 eluaastat).

Ainult iga kolmas eurooplane on nõus väitega, et ametlikku pensioniiga tuleks 2030. aastaks tõsta, kuigi see on praegu paljudes liikmesriikides selge poliitiline prioriteet. Eestlastest on lausa 76 protsenti selle väite vastu. Tugevalt toetatakse siiski ideed, et inimesel peaks lubama tööd jätkata pärast ametliku pensioniea saabumist, Eestis toetas seda mõtet lausa 81 protsenti küsitletutest, samal ajal kui 17 protsenti uskus, et pensioniikka jõudnud inimesed peaksid kohustuslikus korras töötamise lõpetama.