Ainult pensionist toimetulekuks ei piisa

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahakott.
Rahakott. Foto: Margus Ansu / Postimees

68aastane ühes Eesti väikelinnas matemaatikaõpetajana pensionilisa teeniv Aive kurvastab, sest tema koolis vaatavad nooremad kolleegid teda pika pilguga, et mis sa ronid siia noortelt tööd ära võtma – istu parem kodus ja koo sokki.

„Muidugi tahavad soomlased ja rootslased tööl edasi käia. Seal pakub nooremate kolleegide väljaõpetamine meelerahu ja naudingut ning lisaks vaadatakse sulle ühiskonnas alt üles, kui tuled välja teenitud puhkuse asemel tööle oma panust andma,” lööb Aive (nimi allika palvel muudetud) Euroopa aktiivsena vananemise uuringu tulemustele käega.

Eakas matemaatikaõpetaja ise pole pensionile jäämisest veel unistama hakanudki ja sellel on kaks põhjust. Nimelt ei usu 40aastase töökogemusega pedagoog, et ta suudaks suurt talumajapidamist pärast abikaasa surma üksinda üleval pidada, kui poleks õpetaja palgast tulevat lisaraha.

„See mõnisada eurot pensioni kõiki lehmi-lambaid ja mind ära ei toida, nii et nüüd üksinda olles ei saa ma töölt lahkumist lubada. Seda enam, et tervis ju tegelikult lubab veel klassi ees ja kodus laudas toimetada küll.”

Koolile õpetaja, pensionärile lisa

Teiseks põhjuseks toob naine välja tõsiasja, et väikeses maakohas pole tema asemele teist matemaatikaõpetajat kuskilt võtta. Noored viimasel viiel konkursil Aive töö peale kandideerinud ei ole ja nii annab pensioniealine proua koolidirektori palvele vastu tulles tunde seni, kuni asendaja leitakse. „Eks see ole kahe otsaga asi. Ühelt poolt on koolil õpetajat vaja ja teisalt on minul pensionikõrvase sissetulekuga oluliselt kergem, nii et käsi peseb kätt,” nendib Aive, kes on arvamusel, et just sellistel põhjustel ongi eestlased maksimaalse tööea kehtestamise vastu.

2012 peeti Euroopas aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastat, mille üheks eesmärgiks oli suurendada tegusate vanurite osakaalu ühiskonnas. Ehkki Eesti rahvastik näib viimase statistika kohaselt vananevat üsnagi aktiivselt, on see eestlaste endi sõnul pigem paratamatuse kui vaba tahte tõttu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles