Professor: kunagi pole liiga hilja

Professor Toomas Sulling julgustab kirurgilt abi otsima, kui rohud ei aita.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Professor Toomas Sulling on Eesti väljapaistvamaid kardiokirurge, kes on teinud ligi neli tuhat südamelõikust. Tema kitsam eriala on koronaarkirurgia. See tähendab, et ta tegeleb peamiselt südant verega varustavate veresoonte haigustega, mis on infarkti peamised põhjused.

Doktor Sulling, olete piltlikult öeldes tuhandeid südameid oma peos hoidnud ja elusid päästnud. Kui palju inimesed ise on süüdi, et nad on teie operatsioonilauale jõudnud?

Täpselt on seda raske määratleda, aga üsna sageli, isegi enamikul juhtudel on inimesed haigestumises ise süüdi. Kuigi arstid ei tea kõiki infarkti põhjusi, on eluviisidel veresoonte lupjumises kindlasti üsna määrav osa.

Esimene, millest tuleb loobuda, on suitsetamine. Teiseks tuleb üle vaadata toitumine, loobuda eelkõige liiga rasvasest ja magusast toidust. Kindlasti tuleb kasuks liikumine ja kehakaalu normis hoidmine.

Silma tuleb peal hoida ka teistel haigustel. On väga halb, kui lüüakse käega kõrgele vererõhule ja jäetakse see ravimata. Seda aga tehakse, eriti kui inimene ise mingeid vaevusi ei tunne.

Eriti hoolika jälgimise all peavad lapsest saati olema diabeetikud.

Ka vere kolesteroolisisaldusel peaks silma peal hoidma.

Mis puutub stressi, siis väike stress on teinekord isegi kasulik, muidu muutume liiga laisaks. Ülemäärane stress mõjub aga halvasti ja sellest tuleks hoiduda või püüdma seda maandada. Kindlasti mitte alkoholi abil.

Tagasi üles