Jalgadega kirjutuslaua all siblival vanaisal võib olla unehäiret põhjustav sündroom, mis kimbutab hinnanguliselt pooli üle 65aastaseid inimesi. Tõsisematel juhtudel võivad unehäired kaasa tuua ka südamerütmihäireid ja kõrgvererõhktõbe.
Kehv uni varjab tõsiseid haigusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mae Pindmaa Unekliiniku juhataja Mae Pindmaa sõnul on umbes 10 protsenti Eesti elanikest hädas unehäiretega. „Öeldakse, et kuni pooltel inimestel on mingil eluetapil olnud unega muresid,” kinnitas ta. Unehäired ei eelista ühtki eagruppi – nii on vastuvõttudel ja uneuuringutel käinud igas vanuses inimesi, isegi alla aastaseid lapsi.
Uni peab olema kvaliteetne ja oluline pole mitte ainult uneaja pikkus, vaid täisväärtusliku une aeg, kus on piisavalt süvaund, mis on tarvilik keha taastumiseks, ja piisavalt unenägude und vaimse tervise tarbeks.
Mae Pindmaa sõnul ei ole inimesed altid oma murest perearstile rääkima ja püüavad sageli omal käel hakkama saada. Muretsema võiks hakata, kui inimene tunneb, et ta järjekindlalt end magades välja ei puhka. „Uni moodustab ju kolmandiku ööpäevast ning sel ajal peab keha ja vaim taastuma,” lisas ta.
Vanus muudab erksaks
Eakad ärkavad öösiti tihedamini kui nooremad inimesed ja nende uni ei ole nii sügav. „Et välja puhata, peavad nad selle võrra voodis kauem olema ja püüdma kasvõi pindmisemat und kauem kätte saada,” rääkis Mae Pindmaa.
