Kuidas pähemääritud kallist tolmuimejat tagastada?

Teet Roosaar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tasub teada, et kui tarbija on väljaspool äriruume, näiteks tänaval, kodus ja mujal, sõlminud pakkujaga lepingu või teinud ostu, on tal võimalus 14 päeva jooksul tehingust taganeda.
Tasub teada, et kui tarbija on väljaspool äriruume, näiteks tänaval, kodus ja mujal, sõlminud pakkujaga lepingu või teinud ostu, on tal võimalus 14 päeva jooksul tehingust taganeda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eakatel, kes soovivad pärimis-, ­eluaseme-, pensioni-, töövaidlus- ja ­muudes juriidilistes küsimustes nõu, tasub üles otsida ­kodukoha pensionäride ühenduse juures ­tegutsev jurist. Temalt saab nõuandeid tasuta, aga advokaat tuleb ikka ise palgata.

Algusaegadest peale on Eesti pensionäride ühendused Eestimaa eri paikades üritanud korraldada tasuta õigusabi. Mõnes kohas on see õnnestunud, mõnes mitte. Praegu pakub Eesti Pensionäride Ühenduste Liit (EPÜL) juristi konsultatsioone Tallinnas, Keilas, Rakveres, Tartus, Pärnus ja Võrus.

„Meie juristid üksnes konsulteerivad, mitte ei esinda kedagi juriidilistes vaidlustes,” ütleb EPÜLi tegevjuht Rein Kriis. Riigi toetatav õigusabi on mõeldud nõuandmiseks, mitte tasuta advokaadi võtmiseks.

„Kõik Pärnumaa pensionärid võivad tulla, nad ei pea Pärnu Pensionäride Liidu liikmed olema,” räägib Pärnus Metsa 10 eakaid nõustav Maire Miglai. „Pensionitunnistust pole ma küsinud ega kedagi tagasi saatnud.”

Enamasti otsivad eakad Miglai abi seetõttu, et tema juures ei pea õigusabi eest maksma. Kui pensionäril läheb siiski vaja advokaati, üritatakse koos selgusele jõuda, kas ta mahub inimeste sekka, kellele kohtunik võib riigi raha eest advokaadi määrata. Selleks on vaja täita dokument oma varandusliku seisu kohta ja minna kohtu kantseleisse.

Mis saab mu varast pärast surma?

Suur osa juristi vastuvõtule tulijatest tunneb huvi, mis tema varast pärast surma saab. Kui inimene on teinud testamendi, talitatakse selle kui tema tahteavalduse kohaselt, kui mitte, lähtutakse seadusest.

Vara võib olla nii surija enda vara kui ühisvara. Peamiselt kuulub ühise kooselu vältel soetatud korterist või majast ühele elukaaslastest pool ja kui lapsi on näiteks kaks, jaguneb pool korterist või majast kolme inimese, naise ja kahe lapse vahel. „Kui lapsi on rohkem, jääb abikaasale vähemalt neljandik,” selgitab Miglai.

Mis saab siis, kui abikaasa soovib samas korteris või majas elada, aga lapsed tahavad selle raha saamiseks maha müüa? „Kui pole tehtud testamenti ja eri pooled tahavad eri asja, on vaja kokkulepet. Kui seda ei saavutata, tuleb kohtusse minna,” nendib Miglai ja lisab, et selliseid asju juhtub siiski harva.

Testament tehakse siis, kui tahetakse kedagi varast ilma jätta või vara esemeliselt jagada. Kui testamenti pole, peavad pärijad kokku leppima, kellele korter, auto, televiisor jms jääb ning mis maha müüakse. Testamendiga jagatakse asjad nii, nagu lahkuja soovib.

Miglai ei soovita testamenti teha, kui pärijal on kaks-kolm last ja omavaheline läbisaamine on hea. „Testament pole igapäevane asi. Sellele võib mõelda siis, kui lapsed on kaugel, ei suhtle omavahel ja kõige lähedasemaks on saanud hoopiski naabrinaine, kes aitab ja hoolitseb,” kõneleb ta.

Testamenti võib teha nii kodus kui ka notari juures. Kodus tehtud testament kehtib kuus kuud, Miglai soovitab selle teha pigem notari juures. Pärijad saavad vara omanikuks pärast vara omaniku surma, mitte pärast testamendi tegemist, ning testamenti on võimalik muuta.

Kinkelepinguga võib vara kinkija eluajal kellelegi anda, kuid sellega on seotud omad ohud. „Hakatakse ema vanadekodusse sättima ja nii edasi,” lausub Miglai ja meenutab üht protsessi, kus ema oli saanud krundi, kuid sinna koos ehitatud maja oli poja nimel.

Kinkelepingusse saab panna hooldamiskohustuse, elu lõpuni majas või korteris elamise õiguse ja palju muudki, ent kord juba tehtud kinkelepingut tagasi ­pöörata on keeruline. Kingitut võib edasi kinkida, kingi saaja võib surra.

Miglai kirjeldab üht konflikti, kus vanur poole oma majast pojale kinkis, kuid poeg suri. Lastelaste hoolitsusega naine algul rahul ei olnud ja kahetses kinkimist, kuid lõpuks lepiti siiski ära.

Parem on kokkuleppele jõuda

Teiseks suureks probleemideringiks on suhted korteriühistuga. Kurdetakse, et infot on vähe, kardetakse, et ühistu võetav laen käib üle jõu.

„Enamus otsustab,” sõnab Miglai. „Kõige tähtsam asi on ühistu põhikiri. Tuleb koosolekutest osa võtta. Kui esimest korda kvoorumit kokku ei saada, võib ka kaks inimest koosoleku pidada.”

Võlgade kättesaamiseks soovitab ­Miglai maksekäsu kiirmenetlust, mis on kohtumenetlusest kiirem. Paljudel juhtudel ei aita seegi, sest nõudega hakkab edasi tegelema kohtutäitur, aga pole, ­kellelt ja mida nõuda.

Korteri sundmüügi juhtumeid Miglai praktikas pole. „Kui inimene ei maksa, soovitan igal juhul rääkida. Tavaliselt hakatakse kohtuga ähvardades midagi maksma ja võlga on võimalik ajatada. Põhiline, et tuleb inimene üles otsida ja temaga rääkida.”

Mõnikord tuleb eakas inimene juristi vastuvõtule mõne dokumendiga ja palub, et ole hea inimene, selgita puhtas eesti keeles, mis seal kirjutatud on. Miglai selgitab, aitab pöördumistele vastata, nõudeid ja kohtuotsuseid arusaadavaks teha.

„Vahel polegi midagi juriidilist. ­Inimene räägib, et ei saa lastega läbi. Vanematel inimestel pole ju sageli kellegagi suhelda. Kuulan ära, soovitan rääkida ja ära leppida,” kõneleb Miglai.

Osa inimesi huvitub pensioniküsimustest, osadel on töötülid. Kõige pädevamad organid nendega tegelemiseks on pensioniamet ja töövaidluskomisjon, ent mõnel juhul on vaja abi näiteks avalduste vormistamiseks, pensioniindeksist arusaamiseks ja muugi puhul. „Nii kirju nagu meie elu, on ka minu töövaldkond,” tõdeb Miglai.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu kaudu osutatava tasuta õigusabi maht on Pärnus 160 tundi aastas ehk kolm tundi nädalas, kui juuli ja august välja jätta. Miglai hinnangul jääb sellest väheseks ja seetõttu pole ta tasuta õigusabi propageerinud. „Inimesed üldiselt teavad,” iseloomustab ta aastaid kestnud nõuandmist.

Vana tolmuimeja tagasi

Rakveres Kastani pst 10 iseenda õigus­büroos nõustab eakaid Margit Halop. Üldjuhul lepitakse varem telefonitsi kokku mõlemale sobiv aeg, mõnikord saab asjad aetud ka telefoni teel. „Sel aastal võib-olla muudame senist praktikat ja proovime nõustamist kindlal ajal, näiteks reedeti kella kümnest kaheteistkümneni,” ütleb Halop.

Ka temalt küsitakse kõige rohkem pärimisõiguse kohta. „Üks tüüpküsimusi on: „Kumb on õigem või parem, kas testament või kinkeleping?” Sellele ei saa anda kindlat vastust, sest kõik sõltub konkreetsetest asjaoludest,” räägib Halop.

Tegemist on täiesti eri asjadega, kumbki toob kaasa eri tagajärje. Kinke­lepinguga antakse omand ära eluajal, testament on tahteavaldus surma puhuks ja see jõustub alles testamendi tegija surres.

„Vahel on inimese soov näiteks üks talle kuuluv maatükk lapselapsele kinkida. Kui aga tahetakse kinkida oma eluasemeks olevat korterit või hoonestatud kinnistut, peaks hoolikalt kõiki asjaolusid kaaluma,” rõhutab Halop.

Halopi sõnul on õnneks suurem osa kinkida soovijatest ennetavalt nõu küsinud, mitte siis, kui asi tehtud ja probleemid käes. „Ma ei tea, kas kinkelepingut on õnnestunudki üles öelda, sest teist poolt on keeruline notari juurde saada ja siis tuleb minna kohtusse,” lausub õigus­nõustaja.

Inimestele, keda huvitab, kuidas on odavam, selgitab Halop, et mõeldagu pigem tagajärgedele. „Lapselapse asemel võib ühel päeval omanikuks osutada keegi teine, kes pole nii lahke,” hoiatab ta.

Näiteks võib tütretütre asemel maja omanikuks hiljem saada lapselapse abikaasa või elukaaslane, kes tahab ­eluaseme maha müüa. „Räägin, et kinnisturaamatusse võiks kanda isikliku kasutusõiguse, mis ei takista küll müüki. Kinkelepingusse võib kirjutada ka kingi saaja kohustuse hoolitseda kinkija eest, näiteks tuua talle igal aastal kümme ruumi küttepuid,” soovitab Halop asjad põhjalikult läbi mõelda.

Halopilt küsivad nõu ka korteriühistu juhatuses olevad pensionäridest liikmed, kes tahavad näiteks teada, kuidas üldkoosolekut läbi viia. Kuigi formaalselt on tegu juba juriidiliste isikute nõustamisega, pole Halop sellistest jutuajamistest keeldunud. „Kui see hakkab inimeste nõustamist takistama, võib ju piiri panna,” sõnab Halop.

Korteriühistute võlglastega pole Halop eriti kokku puutunud, sest pensionärid on üldjuhul korralikud maksjad. Pigem kaheldakse maja renoveerimislaenu võtta otsustanud üldkoosoleku õiguspärasuses.

„Palju küsimusi on seoses kaasomandi valdamisega. Ka müügi- ja üüri­lepingute, laenude, sealhulgas käendamisega,” ­räägib Halop.

Üks meeldejäävamaid juhtumeid tema praktikas on eakale inimesele kalli tolmuimeja kaelamäärimine. „Öeldi, et vana ei kõlba kuhugi, ja müüdi pensionärile 20 000–30 000 krooni maksev tolmuimeja järelmaksuga. Vana tolmuimeja äraandmise eest tehti allahindlust,” meenutab Halop.

Kui pensionär hiljem mõtlema hakkas, kui palju ta tolmuimeja eest tegelikult maksma peab, tahtis ta uuest tolmuimejast loobuda ja vana tagasi saada. Algul ei tahetud seda teha, kuid juristi abiga öeldi leping üles ning inimene sai oma raha ja vana tolmuimeja tagasi.

Sellistel koduukselepingutel on 14päevane tagastusõigus. Halop tõdeb, et iseenesest pole tagastamises midagi keerulist, kuid antud juhul oli pensionäril lihtne tema poole pöörduda.

Halopi kogemust mööda on taolised nõustamised väga vajalikud. Kõige enam puutuvad inimesed kokku pärimis- ja perekonnaõigusega, millest on küll palju kirjutatud, ent mõned asjad võivad inimesele ikkagi üllatusena tulla.

Tallinnas kasvab töö üle pea

Üks pikaajalisemaid eakate nõustajaid on Tallinna jurist Ants Moorits, kes teeb seda aadressil Paldiski mnt 36a. „See on vähe kindlustatud inimeste õigusabi. Inimesed on võtnud kiirlaenu, neilt on mingi kinnisvara välja petetud, tuntakse huvi pärimise vastu,” kirjeldab Moorits.

Pärnu ja Rakverega võrreldes käib Tallinnas Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ruumides õigusabi otsimas tunduvalt rohkem inimesi. Ants Moorits võtab vastu teisipäeviti, tema kolleeg Erki Casar esmaspäeviti. Aastas käib Mooritsa jutul 300–400 inimest. „Siin on käidud Tapalt, üks isegi Kohtla-Järvelt. Aega kokku leppimata ei maksa siiski tulla,” sõnab ta.

Mooritsa kirjelduse kohaselt on eakate nõustamine võrdlemisi masendav töö. Inimesed on hädas ja on näha, et nad pole varem kusagilt abi leidnud. „Tullakse isegi advokaadi peale kaebama, et kallis ja jättis asja pooleli,” lausub ta.

Suure töömahu tõttu on Moorits näiteks korteriühistute esimeestele öelnud, et neid ta ei konsulteeri ja ühistu koosolekule ei lähe. Ka hagide koostamine pole enam pensionäride maja ülesanne, selleks tuleb minna õigusbüroosse, kus hinnad algavad 40–60 eurost tunnis.

KONTAKT

Juristid ­nõustavad:

• Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu majas (Paldiski mnt 36a, Tallinn) esmas­päeviti kella 9–12 (Erki Casar) ja teisipäeviti kella 9–12 (Ants ­Moorits). EPÜLi telefonid on 673 3730 ja 681 6890.

• Keila Sotsiaalkeskuses (Keskväljak 17, Keila) Keila pensionäre ja puuetega inimesi reedeti (Aavi ­Terasmaa). Eel­registreerimine ­telefonil 679 1570.

• Margit Halopi ­Õigusbüroos (Kastani pst 10, Rakvere). Eelregistreerimine ­telefonil 517 9278.

• Pärnu Eakate ­Avahoolduskeskuses (Metsa 10, Pärnu) esmaspäeviti kella 10.30–13.30 (Maire Miglai). Eel­registreerimine ­telefonil 5567 3595.

• Mittetulundus­ühingus Kodukotus (Staadioni 48,Tartu) neljapäeviti kella 10–14 (Marjo Antik). Eel­registreerimine ­telefonidel 5190 7730 ja 747 3932.

• Võru Pensionäride Päevakeskuses (Lembitu 2, Võru) Võru- ja Põlvamaa ­pensionäre teisipäeviti kella 13.30–16.00 (Feliks Luiksaar). Eelregistreerimine esmaspäeviti kella 8.30–9.30 telefonil 522 1929.

Allikas: Eesti Pensionäride Ühenduste Liit

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles