Soolaravi pole soolapuhumine

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Tallinna Keskhaigla taastusraviarst Malle Lõhmus soolaravikapsliga.
Ida-Tallinna Keskhaigla taastusraviarst Malle Lõhmus soolaravikapsliga. Foto: Elukiri
Siiri Rebane

,

Elukiri

Kui sõidame soojale maale mere äärde puhkama, võtame ette kliimaravikuuri, teadvustame seda endale või mitte. Et reisist ka tervisele tuntavalt kasu oleks, ei piisa nädalast - ravikuuri ette läheb reis, mis kestab vähemalt kümmekond päeva, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla taastusraviarst Malle Lõhmus.


Doktor selgitab: "Kui läheme ühest kliimavööndist teise, toimub organismi kohanemine teise vööndiga, mis mobiliseerib organismi kaitsemehhanismid, ja see on raviva toimega. Kui oleme adapteerunud ja tuleme koju tagasi, toimub jälle uus kohanemine, ja ka see mobiliseerib organismi kaitsejõud, kuigi mõnikord võime kliimavööndi vahetumise järel ka haigestuda."

Et organism jõuaks adapteeruda, on vaja olla teises kohas kauem kui üks nädal.

Puhkus soojal maal mere ääres mõjutab meie hingamiselundeid, vereringesüsteemi, immuunsüsteemi, nahka, üldist ainevahetust, kesknärvisüsteemi, meie psühhoemotsionaalset seisundit. Soolase mere ääres mõjutab meie tervist ka merevees leiduv sool.

Soolaravi

Soola kasulikku toimet tervisele märgati juba sajandeid tagasi. 17. sajandil tehti tähelepanek, et hingamisraskustega inimesed said soolakoobastes leevendust. Kulus veel sadakond aastat ja üks poola doktor avastas, et soolakaevuritel pole kopsuhaigusi ega astmat. Krakowi lähedal Velickos avati esimene soola-kopsuravila, mis töötab tänapäevani.

Igal maal pole aga ei soolakaevandusi ega -koopaid ning soolast merevettki võtta, ent välja on töötatud soolaravi meetod, mida saab rakendada igas kliimavööndis ja raviasutuses, kui vaid vastavad seadmed hankida.

Soolaraviks luuakse kunstlik "soolane" mikrokliima, kus õhus on teatud kontsentratsioonis, kindla läbimõõdu ja koostisega soolaioonid. Soolaravi tähendab puhtas, mikroobi- ja allergeenivabas keskkonnas soolaaerosooli sissehingamist.

Soola kontsentratsioon oleneb haigusest, mida ravida tahetakse. Keskkonna temperatuur, kus protseduur toimub, on 20­-25 kraadi, õhuniiskus 40-50%. Raviseansi pikkus on 10-45 minutit. Soovitav on teha kaks-kolm kuuri aastas, kuur tähendab 10-35 seanssi. Soolaravis pole vanusepiirangut.

Protseduuriks kasutatakse kas soolakambrit või soolakapsel-kookonit. Soolakambris istutakse tugitoolis, kookonis lamatakse. Kui soolaravi kasutatakse nahahaiguste puhul, on patsient trikoos, muidu oma tavalistes riietes, vajaduse korral võib kasutada ka kaitsekitlit või -prille.

Tavaliselt suunavad inimese soolaravile arstid, aga Ida-Tallinna Keskhaiglas - Magdaleena korpuse hea tervise keskuses ja Järve haiglas - võetakse vastu ka omal käel tulijaid.

Sool hävitab baktereid

Üks ravitoimetest saavutatakse seeläbi, et soolaaerosool hävitab limaskestadel ja nahal bakterid ning seened. Soolaravi mõjutab ka kogu organismi immuunsüsteemi, suurendades organismi üldist vastupanu haigustele, vähendab stressi ja mõjutab positiivselt inimese psühhoemotsionaalset seisundit.

Sissehingataval aerosoolil on limaskestade turset alandav efekt, vähendades limaeritust ja parandades mikrotsirkulatsiooni, mille tulemusena nina, häälepaelad ja bronhid puhastuvad - nii-öelda "torud" saavad puhtamaks. Astmahaigetel lõõgastab sissehingatav soolaaerosool bronhide spasme.

Arvestades meie kliimat, võiks soolaravi kasutada ka profülaktilise vahendina, arvab doktor. Haigustest rääkides nimetab dr Lõhmus soolaravi näidustustena esiteks hingamiselundkonna haigusi, milleks on igasugused ninaga seotud probleemid: sagedased nohud, allergiline ja atroofiline nohu; kroonilised neelu- ja mandlipõletikud, kõripõletik, häälepaelte probleemid, krooniline bronhiit, bronhiaalastma, KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus), kroonilised kopsupõletikud. Hästi võiks see mõjuda suitsetajaile ja neile, kes on sisse hinganud tööstuslikku tolmu.

Teine suur valdkond, kus soolaravist võib abi olla, on nahahaigused. Allergilised nahaprobleemid - ekseemid, atoopiline dermatiiit, pindmised nahamädanikud, akne, psoriaas, ka juuste väljalangemine. Soolases merevees ujumiselgi on sama toime.

Kuna protseduuri käigus hingatakse soola sisse, siis on soovitav pärast raviseanssi juua, et neerud saaksid liigse soola organismist välja viia.

Soolaravi vastunäidustuseks on kopsutuberkuloos ja kõik raskelt väljendunud haigused, kõik ägedad seisundid - äge nohu või äge bronhiit, palavik ja muu selline. Krooniliste haiguste alaägedate seisundite puhul on soolaravi lubatud. Soolaravi ei sobi ka kõrge vererõhu puhul, sest sool tõstab vererõhku. Dr Lõhmus ütleb siiski, et ta on mõõtnud patsientide vererõhku enne ja pärast protseduuri, aga ei ole märganud, et see seansi järel tõusnud oleks.

Patsient ei tunne seansi ajal ise midagi erilist, ta vaid lamab või istub ja hingab sisse soolast õhku. Kui pärast seanssi keeleotsaga huuli puudutada, siis on ehk vaid tunda kergelt soolakat maitset.

Muud soola kasutamise ravivõimalused

Peale soolaravi on veel teisigi viise, kuidas soolaga oma tervisele head teha. Näiteks soolasaunas määritakse ennast soolaga kokku ja lastakse soolal naha peal toimida - nahk puhastub. Seda ohtu, et soolasaunaga endale liiga võiks teha, doktor Lõhmus ei näe - pärast lühikest protseduuri pestakse sool ju maha.

Valu tegevaid liigeseid võib tavalises saunas määrida soola ja mee seguga, nii võib kergematele vaevustele ehk leevendust saada. Ent südamehaiguste ja teiste krooniliste tõbedega inimesed peaksid enne kuumas saunas tehtavaid protseduure nõu pidama arstiga, sest rohke higistamisega võib tekkida suur vedeliku- ning ka soolade kadu organismist.

Dr Lõhmus soovitab liigesehädadega ja traumajärgsetele patsientidele paikseid meresoolavanne. Kui panna valutav liiges soolalahusesse, turse väheneb. Turse vähenedes väheneb ka valu, sest turse on üks valu põhjusi. Lihasetursete puhul on hea ka suplus soolases merevees. Kangeid kuumi soolavanne tuleb vältida, eriti raskete krooniliste haiguste, näiteks südame- või neeruprobleemide puhul, ütleb dr Lõhmus.

Nohu vastu aitab meresoolalahuse ninna tilgutamine. Mõjub hästi seetõttu, et sool hävitab baktereid ja reguleerib limaeritust. Ninna tilgutatav soolalahus võiks olla kergelt soolane - 0,9%, siis ei kahjusta see limaskesta. Apteegis on selliseid valmis meresoolalahuseid müüa.

Soola baktereid hävitava toime tõttu võib ka valusat kurku soolveega kuristada ning parodontiidi korral igemeid soolaga hõõruda. Seda viimast protseduuri on küll üsna ebameeldiv teha.

Soolalampide kohta arvab dr Lõhmus, et ühe lambi mõju on ilmselt üsna väike, aga kui neid pidevalt kasutada, ehk midagi ikka mõjub.

Igal juhul soovitab doktor nii palju kui võimalik soolases merevees supelda, hästi mõjub juba üksnes mere ääres viibiminegi, mereäärne õhk teeb head, sest tuule ja lainete toimel tekib negatiivne aeroionisatsioon.

Oli see nüüd juhus või mitte, aga võin lugejaile kinnitada, et soolasaunas sain jalavalust lahti ja soolalahus võttis nohu ära. Soolasauna toime hämmastas mind niivõrd, et võtsin selle teema kohe uurida ja kirjutada.

Soolaravi sobib:
•profülaktikaks (tõstab organismi üldist vastupanu haigustele, vähendab stressi);

•hingamiselundkonna haiguste leevendamiseks (sagedased nohud, kroonilised neelu- ja mandlipõletikud, kõripõletik, häälepaelte probleemid, krooniline bronhiit, astma jms);

•suitsetajaile ja neile, kes on tööstuslikku tolmu sisse hinganud;

•nahaprobleemide raviks (ekseemid, atoopiline dermatiiit, pindmised nahamädanikud, akne, psoriaas).

Soolaravi on vastunäidustatud:
•kopsutuberkuloosi;

•ägedate haigusseisundite (äge nohu või bronhiit, palavik jm);

•kõrge vererõhu korral.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles