Anne Veskil on alati tsirkust vaja

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anne Veski.
Anne Veski. Foto: Teet Malsroos / SL Õhtuleht.
Helle Raidla

,

Elukiri

Anne Veski oli, on ja jääb eestlaste jaoks lauljannaks number üks. Kuigi praegu tundub nii olevat, et äsja ühe laulukesega maha saanu hakkab end kohe suureks ja kuulsaks staariks pidama, on tegelikke staare selle kõige otsesemas ja õigemas tähenduses meil ju vaid üks - üle 30 aasta laval säranud, hiljuti oma järjekordse plaadi „Ingleid ei..." ilmutanud Anne Veski.

Kõik see giga-mega-superstaarindus on Anne meelest aga üldse „üks ajakirjanduslik jamps". Ladusa ja laheda suhtlejana ei anna ta kuidagi mõista, et tegelikult istub minu vastas miljoneid südameid võlunud lavatäht. „Mina teen lihtsalt oma tööd ja kui see rahvale meeldib, on ju tore!"

Aprillis lisandus Anne arvukatele tiitlitele veel üks - vanaema oma. Uus roll ei ole aga karvavõrdki kärpinud lauljanna särtsakust ja tegusust, vastupidi - 53-aastane Veski on supervormis ja näeb kadedaks tegevalt hea välja.

Te olete nii optimistlik ja energiline, teid vaadates tundub, et ei mingit majandussurutist?

Mind ei ole see surutis kuskilt otsast surunud. (Naerab.) Vastupidi, ma tunnen ennast kangelasena, sest Veski võttis see aasta ennast kätte ja läks jõusaali! Ma olen küll ainult kuu aega käinud, aga juba tunnen ennast jube toreda inimesena! (Naerab veel nakatavamalt.)

Aga ilma naljata?

See ongi ilma naljata - ma olen iseendaga praegu rahul ja seepärast olengi optimistlik. Mulle rühmas kooshüppamine ei meeldi ja joosta ma ka ei viitsi, aga jõusaalis olen iseenda peremees ja see sobib mulle suurepäraselt.

Mingi tõuge pidi ometi olema, et jõumasinatega müttama minna?

Tõuge tuli naabritelt. Mul nimelt on väga toredad ja sportlikud naabrid, kes hakkasid kevadel taas jõusaalis käima ja tõid mulle ühe tasuta külalise pileti. Käisin korra ära ja siis lõi mul eneseuhkus välja: ma ei saa ju ometi kehvem olla kui nemad! Nii me nüüd Status Clubis koos käimegi. Treener annab programmi ette ja siis teed nii, nagu ise jõuad. Saun ka pärast ja... Väga hea on!

See oli ka tõuge, et kui sain teada, et saan vanaemaks, hakkasin mõtlema: ei kõlba ju olla selline vana ja haige vanaema, kes ei jõua lapselast üleski tõsta. Nüüd ma olen jõudu täis!

Millest veel peale jõusaali energiat ammutate?

Tööst muidugi! Olgu aeg kui hull tahes, tsirkust ja leiba vajavad inimesed ikka. Ei saa ju masenduse kätte ära surra! Selle jaoks olemegi meie - artistid -, et inimesed masendusest välja tuua.

Kus teid see kevad-suvi näha-kuulda saab?

Kindlasti Ivo Linna juubelituuril, mille kontserdid on üle Eesti ja kus ma osalen väga hea meelega. Ivo on mu väga hea sõber ja lisaks on neil minu abikaasaga ühel päeval, 12. juunil, sünnipäev.

Lisaks siis esinemised klubides, igasugu asutuste päevadel, pulmades, juubelitel ja muudel mitteavalikel üritustel.

Venemaal ka?

Muidugi. Kui kutsutakse, ikka läheme. Venemaale, Saksamaale, Prantsusmaale, Hispaaniasse.

Kas Anne Veskile on keegi ette heitnud, mis ta seal Venemaal käib? Kui Eesti iseseisvus, siis osa artiste ju loobus Venemaa-turneedest?

Mitte keegi ei loobu sellest, mis on talle kasulik. Kui sind enam ei kutsuta, on lihtsam öelda, et mulle pole seda vaja... Need lauljad, kes räägivad, et pärast putši nad ei tahtnud enam Venemaale minna, jätku see loll jutt järele. Kui kutsutakse ja hästi makstakse, sõidad kas või maailma lõppu. Järelikult keegi ei kutsu.

Kui pikalt teie kalender ette täis on?

Tean praegu kuus kuud oma esinemisi ette ja vana-aasta lõppu ka. Aga sinna mahub veel, tavaliselt jõuan vana-aastaõhtul neli esinemist teha.

Puhkust suvel lubada ikka saate?

Meil on alati töö ja puhkus käsikäes. Aprillis käisime just Egiptuses. Kuna töötan nädalalõppudel, siis nädala algused on mul ju kõik vabad. Sellest mulle täiesti piisab.

Mis põhjus peaks olema, et te keeldute esinemast?

Laulmine on minu töö ja selle hulgast, mis mulle pakutakse, ma valin. Ei ole tähtis, kui palju on kuulajaid (olen esinenud staadionitäitele ja ka kümnele inimesele), kõik oleneb pakkumisest ja sellest, kas see mulle antud momendil sobib. Vahel tuleb mõni esinemine loomulikult ära öelda. Ei saa ju olla ühel ajal mitmes kohas korraga. Siis tuleb valida.

Aga mida rohkem käid, seda rohkem kutsutakse.

TV3s otsitakse praegu Eesti kõigi aegade lemmiklaulu. Mis see teie meelest olla võiks?

Saade mulle põhimõtteliselt täitsa meeldib. Aga kunagi ei saa olla üks laul kõikidest teistest parem, see on absurdne, sest igaühele meeldib ise laul. Teisest küljest hõlmab see saade enamiku meil populaarseks saanud laule ja üritatakse mingit summaarset keskmist leida. Kindlasti ei ole see absoluutne tõde ja ses mõttes ma ei saa nagu saate ideest aru.

Peolaulude saates, kus telefonihääletuse võitis „Suveöö", jäi teie kuulus „Jätke võtmed väljapoole" kolmandaks, jäädes napilt alla Kihnu Virve „Mere peole". Aga miks Veski ei esitanud armastuslaulude saates oma kuulsat „Veel"?

Kust mina tean? Seal on mingi tarkade klubi, kes valib neid laule. Jah, „Veel" oleks võinud olla küll... Aga ju ollakse harjunud, et Veski laulab „Roosiaia kuningannat" ja „Jätke võtmed väljapoole".

Mais on emadepäev. Millised on teie pere emadepäeva traditsioonid?

Mina olen nõukogude aja laps, sel ajal ei olnud emadepäeva, oli naistepäev, 8. märts. Siis viidi naistele lilli. Minu mees ning tütremees toovad mulle lilli nii 8. märtsil kui ka emadepäeval.

Mingeid erilisi traditsioone meil peres emadepäevaga seoses ei olegi. Kuna minu tütar Kerli kasvas ka suuresti vanaema juures Raplas - teisiti ei olnud lihtsalt võimalik, sest ma olin nii palju kodust ära esinemistel -, käime emadepäeval minu ema haual ja viime lilled.

Milline teie ema oli? (Anne Veski ema lahkus 10 aastat tagasi - toim.) Millised tõekspidamsied ta teile ellu kaasa andis?

Minu ema oli hästi tugev ja kange naine, kes oli sisuliselt perekonnapea, A ja O. Me teadsime, et ema sõna vastu minna ei saa ega tohi.

Õppimine pidi korras olema, see oli elementaarne. Ema soov oli, et ma läksin Rapla lastemuusikakooli klaverit õppima ja mul on senini meeles üks pilt, et on suvi, teised jooksevad õues ja mina istun lühikeste sitsist pükstega klaveri taga ja pean harjutama. Ema istub peenikese vitsaga kõrval ja mina arutlen, kas ta tõesti nüüd tõmbab mulle mööda sääri... (Naerab) Aga üldiselt ei pidanud meid sundima. See oli lihtsalt nii loomulik, et kõik tegelevad muusikaga. Ema ja isa laulsid koorides, ema mängis klaverit ja isa akordioni. Nii et muusika oli meie peres kogu aeg.

Ema põhireegel oli: kõike, mida teed, pead hästi tegema. Ja pead vastutama oma tegude eest.

Ma olen emale väga tänulik, et ta ei lasknud meil logeleda. Sest mida rohkem laps teeb, seda rohkem ta jõuab. Meie olime vennaga väga rakkes, lollusteks ei jäänud eriti aegagi. Üle päeva muusikakool, solfedžotunnid, lisaks trennid (Anne mängis koolipõlves edukalt lauatennist, võites mitu meistritiitlit - toim), reedeti-laupäeviti käisime vennaga Rapla perekonnaseisuaktide büroos abiellujatele mängimas.

Ema rääkis alati ka, et me pole nii rikkad, et osta odavaid asju. Meil oli vähe asju, aga need olid kvaliteetsed. Ema oli mul Rapla Tarbijate Kooperatiivi pudu- ja parfümeeriakaupluse juhataja. See tähendas, et väikesel Annel olid ikka Tšehhi kingad ja Poola kosmeetika (Naerab). Tol ajal käis niimoodi, et selleks, et saada Tšehhi kingi, pidi ema andma kingapoodi Jaapani vihmavarju vastu jne. Odav träni läheb ruttu katki, õpetas ema, ja sellest sain ma kiiresti aru.

Mida ise emana olete püüdnud Kerlile edasi anda?

Õppima peab - see on meie peres alati tähtis olnud. Kerliga pole probleeme olnud, ta õppis alati hästi. Pärast Rapla kooli 8. klassi lõpetamist otsustas ta Noarootsi Gümnaasiumi minna ja läks ka. Ta on õppinud Itaalias Bolognas ja Rootsis nagu paljud tänapäeva noored. Ta on väga iseseisev ja kui ta on midagi pähe võtnud, siis ta seda ka teeb. Tähtkujult Jäär, mis teha. Õppis lastemuusikakoolis viiulit, sest tema oli nii otsustanud.

Kerli töökoht on Välisministeeriumis, praegu on ta loomulikult emapuhkusel. Aga me oleme kokku leppinud, et temal on oma elu ja mina tema asjadest avalikkuses ei räägi.

Sel kuul on veel üks tähtis sündmus - Eurovisioon Moskvas. Kas lähete seda vaatama?

Ei, kohale ma küll ei lähe. Ma vaatan Eurovisiooni televiisorist, palju lihtsam.

Kas teile on kunagi pakutud Eurovisioonil esinemist?

Ei ole. Seal on vastutus nii suur.

Kuidas meeldis "Eesti laul 2009" ja selle võitja? Kas meie laulul on Moskvas šanssi?

Lauluvõistluse nime küll muudeti, aga sisu ju ei muutu: ikka valitakse võidulaul nende laulude hulgast, mida noored heliloojad sel hetkel on välja pakkunud. Sandra laul oli mu meelest ainuke, mis üldse kõlbas Eurovisioonile saata, ja õnneks see võitis ka.

Ma ei taha küll kedagi solvata, aga sel aastal mul ei ole vähemalt häbi Eesti laulu pärast. Eelmine aasta oli mul küll väga häbi: sellist vastutustundetut jura saata Eurovisioonile?! See peab ikka olema julgus või siis ei saadud üldse aru, millega tegu. Ma loodan väga, et sellist häbiplekki ei juhtu enam mitte kunagi!

Kas Madonna kontserdile lähete?

Loomulikult. Piletid on hangitud. Tina Turneri kontserdile Helsingisse läheme ka. Mulle Tina väga meeldib, annab meiesugustele eeskuju, et ka 69-selt on veel võimalik tikk-kontsadel laval rokkida! (Naerab) Turneriga võrreldes olen ma ju veel noor! Molodaja estonskaja pevitsa, nagu vanasti Venemaal mu kohta öeldi. Nüüd muidugi enam ei öelda. (Naerab eriti lõbustatult) Jube palju sõltub iseendast, tahtmisest ja geenidest ka muidugi.

Kas te isiklikult ka tunnete Tina Turnerit? Olete lava taga kokku saanud näiteks?

Ei tunne. Temaga ei ole ka lava taga kokku sattunud.

Venemaa lauljaid muidugi tean ja seal on ka seda juhtunud, et satud suurtel esinemistel omaaegsete suurte staaridega - Modern Talking, Ottawan või Boney M - ühele lavale. Aga see ei tähenda, et me suhtleme ja räägime, kuidas elu läheb, või läheme koos kohvi jooma. Igaüks teeb oma numbri ära ja läheme laiali.

Ses mõttes on maailm jah väiksemaks jäänud, et kui kunagi sai teleka ees õhatud, et issand, MILLISED staarid, siis nüüd oleme kõik ühesugused võrdsed artistid.

Peate töö tõttu palju reisima, kas maailmas on veel kohti, kus käimata ja kuhu tingimata tahaks minna?

Möödunud sügisel sai teoks minu suur unistus, käisime sõpradega Hiinas, Macaos ja Hongkongis. See oli väga tore reis. Sama pundiga plaanime järgmise aasta veebruaris minna Austraaliasse, loodame, et õnnestub. Jaapanis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis ei ole ma ka käinud, aga nendest ei julge esialgu unistadagi.

Üks toredamaid reise meie 6-liikmelise grupikesega oli Las Vegasesse, meil oli inimene, kes teadis, kuhu minna, mida teha. Selline variant meeldib mulle väga.

Milline on Anne Veski täiuslik hetk?

Mul ei ole mingit imet vaja. Head sõbrad ümberringi ja üks ilus, päikeseline päev. Näiteks on meil naabritega tore pühapäevahommikune traditsioon koos nende koeraga üks pikk jalutuskäik teha, nii paaritunnine. Kella ühe paiku tuleme tagasi, selleks ajaks on minu abikaasal laud terrassile kaetud (tema ei viitsi jalutada), teeme väikese kuuma supi ja väike pits viina käib ka asja juurde. Siis on juba lõuna käes, tavaliselt tuleb Kerli oma mehega, sööme, õhtu poole teeme sauna, mõnuleme. See ongi täiuslik. Oled teinud sporti, heade sõpradega lõugu lõksutanud, mõnusalt söönud, lapse ära näinud. Rohkem ei olegi tegelikult midagi vaja.

Abikaasa on teie manedžer?

Benno on firma juht, mis müüb Anne Veskit. Mina olen asetäitja. (Naerab) Veel on meil tööl Ain Tammesson.

Aga meikarid, stilistid, juuksurid?

Mul on Moskvas oma juuksur, Sergei Malõgin ja Tallinnas Aime Vilipere, kosmeetiku juures üritan käia kaks korda kuus. Meikareid kasutan, kuidas vaja on, ETVs olen tihedamini kasutanud Kairit Nieländerit ja Mare Bachmani.

Kui valuliselt see omal ajal läks, et Benno jättis oma äri ja pühendus täielikult teile? Benno Beltšikov oli ju üle Tallinna mees - kuulus baarmen ja restorani administraator.

Ta on öelnud ajaloolised sõnad, mille eest ma olen talle väga tänulik: "Ma ei taha, et sa seisaksid aastate pärast akna juures, vaataksid välja ja ütleksid: mis kõik oleks võinud minust saada, kui sina ei oleks seganud..."

Kui Benno oleks nõudnud, et jäta lava, oleks teie elu võinud hoopis teisti minna. Kuigi abikaasa oleks oma palgaga suutnud teid nagunii patjade peal hoida.

Loomulikult. Aga oleks on paha poiss ja tookord sai nii otsustatud. Minu amet on selline, kus lihtsalt ei saa teisti. Mis abielu see oleks, kui naine on pidevalt ära ringreisidel?

Ütleme nii, et me teeme ühte tööd, kus üks on esiplaanil ja teine tagaplaanil. Benno on minu tagala. Show-bisnis on ala, kus üks peab oskama olla tagaplaanil ja kindlustama, et esiplaanil olija saaks seda teha. Me oleme koos pool maailma läbi sõitnud, leiba teeninud ja midagi ka tagatasku pannud. Mida sa hing veel ihkad!

Kui kaua te abielus olete olnud?

28 aastat saab. Muidugi on kõike ette tulnud, nägelemist ka, nagu ikka. Mina ei usu neid, kes väidavad, et kogu aeg on käsikäes ninnu-nännu.

Anne, miks mul ei seostu teiega mitte ühtegi skandaali?

Aga miks peaks? Ma elan rahulikult Kakumäel, käin tööl, teen oma esinemise ära ja lähen Kakumäele tagasi. Seltskonnaüritustel ei käi, kellelegi jalgu ei jää...

Mul on nagunii elukutse, mis seotud eputamise ja inimestega, ma ei viitsi vabatahtlikult vabal ajal minna kuhugi, kus mind pildistatakse. Kroonikate seksikate pidu? Milleks mulle seda vaja on?

Praegu ma lähen parem jõusaali. Elan oma maailmas ja olen rõõmus!

Toidupoes ikka käite?

Ei käi, Benno käib. Mul on küll autojuhiluba, aga ma ei sõida autoga, linn on selliseid hulle täis, et ma ei taha. Nii et kui vaja, siis Benno toob mind linna, ajan oma asjad ära ja siis ta viib mind Kakumäele jälle tagasi. Ta käib turul ka, ta kohe oskab tädidelt seal parema lihatüki välja kaubelda. Ja köögis tuleb tal kõik nii hästi välja, et ma parem ei hakkagi oma nina sinna toppima.

Andke meie lugejatele üks hea positiivsuse retsept.

Elage oma võimete järgi. Ostke selle raha eest, mis teil on, ja ärge võtke võlgu.

Tehke sporti! Kui muidu ei saa, võtke endale koer, see sunnib liigutama, lisaks annab koer palju positiivset ja emotsionaalset energiat vastu. Minge õue, jalutage ringi - kohe lähevad mured minema!

Ja kui enam muu ei aita tusatuju vastu, pange peale mõni Anne Veski plaat ja üürake täiest kõrist kaasa: "Kõik on jälle nagu enne, tuleb meelde õnneaeg..." või "Eilsest me kõik oleme homsesse teel..."
Hakkab kergem, järele proovitud. Ausõna:)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles