Majanduskitsikus toob aeda porgandi- ja hernepeenra

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulub aega ja vaeva enne kui kartul mullast toidulauale jõuab.
Kulub aega ja vaeva enne kui kartul mullast toidulauale jõuab. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Arvamus, et viimasel ajal hakkab Eestis potipõllundus välja surema, pole õige. Mõnigi inimene annab majanduskitsal ajal oma aias lillede kõrval rohkem ruumi köögiviljadele ja maitsetaimedele.


Rakvere Nurga aiakeskuse juhataja Sirje Lilleberg tahab müügiplatsi juba laupäeval lahti teha. "Aedniku töö sõltub ilmast, lubatakse ju ööseks veel miinuskraade," muretses ta ja arvas, et müügiplatsile tuleks ebameeldivuste vältimiseks kilemaja püsti panna.


Tomatitaimed aiakeskusest
Nurga aiakeskusel on neli kasvuhoonet Võhus, kus juba naistepäeva eel algas kibe töö - müügiks läksid tulbid ja nartsissid. Nüüd pikeeritakse seal nii lille- kui köögiviljade taimi. "Tomati-, kurgi-, paprika-, kõrvitsa- ja muidugi suvelilletaimi peaks tänavu tarbe- ja ilupuuistikute kõrval aiakeskusest osta saama," ütles Sirje Lilleberg. Praegu on tema hinnangul aga paras aeg paljasjuursed istikud mulda panna. "Maa on piisavalt märg ja istikud juurduvad paremini," põhjendas aiakeskuse juhataja. "Tundub, et inimesed on läinud aiakauba muretsemisel senisest praktilisemaks, igasugu ninni-nänni enam nii palju ei osteta," on Lilleberg märganud.

Kui Lillebergid kümme aastat tagasi Nurga äri aiakeskuse avasid, ei osanud ei Sirje ega Andres Lilleberg arvata, et Eestis hakkab iluaiandus tohutu hooga arenema. "Imetlesime Hollandi ja Poola aedu, oskamata hingeski ette näha, et Eestimaa jõuab mõne aastaga pea sama kaugele," meenutas Sirje Lilleberg.

Inimesed olid tüdinenud tihedasti vanu õunapuid ja marjapõõsaid täis kasvanud aedadest ja ruttasid rajama uusi, muru, ilupuude ja lillealadega aedu. Kartul, kapsas, porgand jäid seal tagaplaanile, sest neid sai ka poest osta. Nüüd, kui tööd ja raha napib, on hakatud jälle majanduslikult mõtlema. "Tomat, kurk, redis, sibul, rääkimata maitsetaimedest, peaksid aias ikka koha leidma," arutles aiakeskuse juhataja.

Sobivad lillepeenrasse
Paljudes aedades leitakse nii mõnelegi söödavale taimele koht lillepeenras. "Hollandis võib suurte lillede kõrval peenras näha värvilist kapsast, peeti," meenutas ta reisidel nähtut. "Eks eelnevalt tuleb arutada, et taimede kõrgus ja värv peenrasse sobiksid," lisas Lilleberg ja soovitas mõne asjatundjaga konsulteerida.

Aiandusagronoom Ilme Kõue sõnul ei tasu koduaias loobuda ka õunapuudest. "Sordiaretajal Kalju Kasel ilmus mullu hea raamat õunasortidest. Seda tasuks lugeda, enne kui uut puud enda aeda muretseda," andis ta nõu. Ka Sirje Lillebergi meelest ei asenda ükski importvili koduaiast korjatud suveõunu, mis on väga maitsvad ja õrnad.

Endiste majandikeskuste juures on siiani kasutuses aiamaad, kus kortermajade elanikud saavad lilli-köögivilju kasvatada ja sedaviisi nelja seina vahelt suvel välja pääsevad.

Haljalas harrastab kortermajade juures potipõllundust pea seitsekümmend inimest. Seni kolmes kohas majade vahel asunud peenramaad koondab Haljala vald nüüd ühte ja taotleb munitsipaalomandisse.

Ülle Reimetsa suvine vaba aeg on möödunud juba veerandsaja aasta jooksul aiamaal. Praegu kasutab ta nelja kõrvu asetsevat sajaruutmeetrist maatükki. "Eks oma pool pinda ole lillede all," rääkis naine. Kasvavad tal seal vanad tuttavad pojengid, tulbid, nartsissid, aga ka tikrid, vaarikad, kapsad, porgandid. "Maasikate ja hernestega on keerulisem, need viiakse lihtsalt minema," kirjeldas ta ühismaal varitsevaid ohte.

Rannapungerjalt omal ajal Haljalasse elama ja tööle tulnud energeetikuharidusega naine arvab, et eks maainimese geenid ole need, mis sunnivad käed mullaseks tegema.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles