Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Miks küll suust paha haisu tuleb?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Panther Media / Scanpix / Alice Day

Halb hingeõhk pole moodsa aja mure, juba 2000 aastat tagasi soovitas Hippokrates suu loputamiseks taimsete ürtidega rikastatud veini, et tagada meeldiv hingeõhk.

«Mu 80-aastasel äial on väga paha hingeõhk ja tema kõrval on raske istuda. Ma ei julge temaga sellest rääkida. Kas paha hingeõhk käib kõrge vanusega kaasas või on mingi viis, kuidas sellele teemale delikaatselt läheneda?»

Kasutajanime JL all kirjutatud murekiri anonüümses foorumis sai palju vastukaja, muude soovituste seas käidi välja võimalus, et vanapapil võib olla halitoos ehk krooniliselt halb hingeõhk.

Suu on nagu väike ökosüsteem, kus head bakterid vajavad toimetamiseks hapnikku. Nendega koos elutsevad aga nn pahad bakterid, mis hapnikku ei vaja. Hapniku juurdepääs on halvem igemepiirkonnas ja hambavahedes. Seal elutsevad bakterid põhjustavad lehka, mis meenutab purunenud mädamuna.

Halb hingeõhk on üsna sage probleem, kuid õnneks on enamasti tegemist ajutise olukorraga ja seda on koduste vahenditega üsna lihtne kõrvaldada – esmalt tuleb üle vaadata suuhügieen. Tegemist pole pelgalt vanade inimeste murega, aeg-ajalt kimbutab see kõiki vanusegruppe, kinnitab eakate terviseportaal seniorhealth365.

Sage põhjus on kehv suuhügieen

Järvamaa haigla hambaarst dr Ülle Themas ütleb samuti, et üsna sage halva hingeõhu põhjustaja on vilets suuhügieen ning sellest põhjustatud igemehaigused ja aktiivne bakterite tegevus keelel.

Ta toob näiteks, et suuhügieeni probleemid on eakatel sagedased, sest hooldustooteid, nagu hambavahede puhastamise hari, niit, keelekaabits, ei olnud nende nooruspäevil saada. «Neil puuduvad teadmised ja harjumus sel moel suu eest hoolitseda,» tõdeb ta.

Kindlasti peaks jälgima vanemaealisi lähedasi, kel on diagnoositud Alzheimeri või Parkinsoni tõbi. Alzheimerihaige lihtsalt unustab hammaste eest hoolitseda, Parkinsoni tõvega ei pruugi inimene olla suuteline hambaharjaga suus efektiivselt tegutsema.

Tegemist võib olla halitoosiga

Mõnikord ei aita aga hoolikamgi suuhügieen ja hingeõhk on ikkagi läppunud. Siis võib kahtlustada halitoosi ehk kroonilist halba hingeõhku, millel on palju vananemisest tingitud põhjusi, näiteks kehvem süljenäärmete töö, mistõttu on suu kuiv ning hambavahedesse ja igemetele kogunevad bakterid saavad suurema võimu. Üks võimalik suukuivuse leevendus on tarvitada piisavas koguses vett ja süüa väiksemaid portsjone, mis ergutab süljenäärmeid tööle. Süljenäärmete töö aeglustumist põhjustab ka mõni krooniline haigus või nende kontrolli all hoidmiseks tarvitatavad ravimid.

Ka siis, kui muresid pole, võiks aastas vähemalt korra hambaarsti külastada, et vältida kaariese ja hambapõletiku teket. «Seegi võib olla üks halitoosi põhjusi, samuti võib olla tarvis eemaldada hambakivi,» põhjendab ta.

Seenioridel, kes lisaks oma hammastele vajavad toidu mälumisel proteeside abi, võib dr Themase kinnitusel olla probleemiks proteeside vale hooldus, või veel hullem – nende üldse hooldamata jätmine. «Suust ärakäivat proteesi tuleks loputada pärast iga söögikorda ja pesta eraldi hammastepesu kordadel,» tuletab ta meelde.

Kui suuhügieeniga on kõik hästi, tuleb üle vaadata toitumisharjumused: sibul, kange kohv ja alkohol, samuti suitsetamine mängivad halva hingeõhu tekkel tähtsat rolli.

Inimene ise halba suulõhna ei tunne

Enamasti jõuavad ka vanemaealised patsiendid hambaarsti juurde halba hingeõhku kaebama lähedaste soovitusel ja pealekäimisel. «Üldjuhul inimene ise ei tunne oma suu halba lõhna ega oska kurta, kui just keegi pereliikmetest või lähedastest probleemile ei vihja. Kindlasti tuleb murega tegeleda, mitte varjata ja eitada,» sõnab dr Themas. Mida kauem seda edasi lükata, seda halvemini see ravile allub ja seda kulukamaks ravi läheb.

Loe edasi ajakirjast 60+

Tagasi üles