Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Siuru 100. aastapäeva piduõhtu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Siuru, 1917 | FOTO: Avalik omand, Wikimedia Commons

Sada aastat tagasi loodi Eestis kirjandusrühmitus Siuru, mis mängis eesti kirjanduse arenguteel ja ajaloos märkimisväärset rolli. Kummardusena Marie Underile, Artur Adsonile, Henrik Visnapuule, Friedebert Tuglasele, Johannes Semperile ja August Gailitile tuuakse sügisel kuuel korral lavale kava «Siuru õhtu 100».

Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud. - (Tuglas, 1917; Siuru moto).

«Siuru läbi muutus kirjandus laiemalt nähtavaks. Siurulased näitasid, kui palju hea kirjandus ühiskonnale anda saab. 2017. aastal on see sama aktuaalne nagu sada aastat tagasi,» rõhutab Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev ajaloo mäletamise tarvidust.

«1917. aasta kevadel loodud Siuru pälvis laiemat tähelepanu sada aastat tagasi korraldatud tuluõhtuga Estonias,» põhjendab kevadel peetud Siuru juubelikonverentsi kõrval ka kirjandusliku lavasündmuse algatust Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse teadur ja «Siuru õhtu 100» idee algataja Elle-Mari Talivee.

Tema mõttest lähtuvalt ning Eesti Kirjanike Liidu toetusel võttis asja teoks teha Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja ja EMTA Kõrgema Lavakunstikooli laulupedagoog Riina Roose, kelle sõnul ei ole sada aastat hiljem toimuv tollase tuluõhtu rekonstruktsioon, vaid pigem tagasivaade sellele, tahe saada aru ajastust, õhustikust, kultuuriloost.

Roose lisab, et mida enam järele mõtleb, seda rohkem leiab, kui imeteldav on, et ärksad noored sellise asja tegemise omal ajal ette võtsid ja mis sellest välja kasvas. «Ei tohi unustada, et samal ajal käis ju esimene maailmasõda,» märgib ta.

Sarnaselt saja aasta tagusele sündmusele lubab Roose seekordsel, mis on midagi teatrietenduse ja luuleõhtu vahele jäävat, samuti loosi ja oksjonit, nagu oli Siuru esimeselgi piduõhtul. «Konrad Mägi ja Ants Laikmaa maale, nagu oli tollal, me oksjonile mõistagi ei saa, aga midagi siiski,» kõneleb Roose, et muu hulgas tuleb müügile Piret Kalda naivistlik maal ning samuti on andnud oksjoni tarbeks Johannes Võerahansu joonistusi tema lesk Erna Saar-Võerahansu. Oksjoni otstarve on heategevuslik.

Roose sõnul on lavastuse trupp kokku pandud noortest ärksatest näitlejatest, kellele läheb kirjandusteema korda ja kelle lugemus on keskmisest suurem. Roose rõhutab, et tegu on rühmatööga, mitte ühe lavastaja ja tema nägemusega. Kõik noored kaasalööjad on saanud lavakooli aegadel Anu Lambi ärgitust ja õpetust, süvenemaks eesti kultuuri ja eriti kirjandusse.

Lavastuses «Siuru õhtu 100» teevad kaasa Ester Kuntu, Laura Kalle, Liisa Saaremäel, Christopher Rajaveer, Karl Laumets, Jürgen Gansen, Tõnn Lamp ja Kaspar Velberg. Klaveril saadab Jaak Jürisson ning kunstnikud on Anu Konze, Anna-Liisa Pärt ja Martin Mikson.

Lavastus esietendub 23. septembril kell 19 Estonia talveaias.

Hilisemad etendused on 8. oktoobril, 20. ja 21. novembril Tallinnas Estonia talveaias, 6. novembril Viljandis Sakala keskuses ning detsembris Tartus.

Sellist palavikulist joobumist ja ekstaasi pole eesti kirjanduses ei varem ega hiljem olnud. See oli nagu üleöö puhkev ja kiiresti õitsev Lapi suvi. - (Ristikivi Siuru kohta, 1954)

Tagasi üles