Legendaarsete Lenderite mälestusmärgi ideekonkurss jõudis lõpule

Sten Torpan
, Toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Voldemar Lender (18. veebruar 1876 Tallinn – 30. september 1939 Tallinn)
Voldemar Lender (18. veebruar 1876 Tallinn – 30. september 1939 Tallinn) Foto: Wikimedia Commons, avalik omand

Täna kuulutatakse Poska majas avalikul koosolekul välja Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi mälestusmärgi ideekonkursi võitja.

Konkursile laekus tähtajaks 22. augustiks kuus tööd. Konkursi 12-liikmeline žürii eesotsas Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfiga hindas I auhinna vääriliseks töö «Concordia victoriam gignit».

II auhinna sai võistlustöö «Luubi all» ning III auhinna võistlustöö «Koos». Teiste hulgas märgiti ära veel töö «Astmed». Konkursi auhinnafond kogusummaga 25 600 eurot jaotatakse vastavalt: I koht – 13 200 eurot, II koht – 8000 eurot ja III koht – 4400 eurot.

Poska majas toimuval avalikul koosolekul avatakse auhinnatud tööde nimekaardid ja avalikustatakse autorite nimed. Samas saab tutvuda ka nelja parema tööga.

«On rõõmustav, et võimalusest luua mälestusmärk korraga kahele inimesele, haarasid kinni mitu skulptorit ja arhitekti, kes pakkusid välja toredad ideelahendused. Laekunud ideedes olid autorid tõlgendatud nii Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi isikuid kui ka nende omavahelist suhet, samuti püüti mõtestada ümbritsevat linnaruumi,» märkis konkursi žürii esimehe asetäitja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

Monumendi püstitamine Lenderi koolimaja vahetusse naabrusse tähistab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Voldemar ja Elfriede Lenderil on oluline tähtsus ja roll Tallinna ja Eesti ajaloos. Voldemar Lender oli aastail 1906-1913 esimene eestlasest Tallinna linnapea.

Selleaegne majatüüp - Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja - on saanud ajastu märgina Lenderi nime. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender, kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles