Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Igavene probleem: mida teha nõukogudeaegsete raamatutega?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Aldo Luud/Scanpix

«Eesti kodude raamaturiiulitel seisab miljoneid raamatuid, mida pole aastaid loetud. Paljuski on raamaturiiul muutunud tapeedi osaks, aga see võib olla väga kallis tapeet,» muigab raamatukaupmees Leo Ariva.

Raamatukaupmehe Leo Ariva sõnul võite teie olla mõnd raamatut kümme korda lugenud ja siis riiulisse seisma pannud. «Aga kusagil otsib keegi just seda raamatut tikutulega taga,» kirjeldab ta raamatuvahetuse idee sündi.

Tartu raamatupoe www.vanaraamat.ee omanik Siim Kala käis kord vaatamas talle müügiks pakutud ligi paarisadat raamatut, kuid midagi huvipakkuvat raamatukaupmees nende seast ei leidnud. Asutas ennast juba lahkuma, kui märkas nurgas üht pappkasti. «Kas need on ka müügiks?» küsisin muuseas. «Ei, need on rämps, lähevad äraviskamisele,» kõlas vastuseks.

Siim Kala küsis neid vaadata ja leidis kastist «Eesti ajaloo» II köite Taska poolnahkköites. See raamat võib raamat maksta tublisti üle 100 euro. «See on täiesti tavaline, et inimesed viskavad minema hinnatud raamatuid.»

Selliseid raamatuid on Siim Kala sõnul aga palju. Väga populaarne on sarja «Seiklusjutte maalt ja merelt» esimene raamat, Ivan Jefremovi «Oikumeeni äärel».

Vanad käsiraamatud on ikka hinnas

Väga otsitud on tehnilise kirjanduse alla kuuluvad raamatud. Näiteks nõukogudeaegne laudsepatööde käsiraamat ja puitehitiste raamatud. Siiski ei ole kõik pööningul oma aega ootavad käsiraamatud väärtuslikud – pigem võib nende hulgas olla mõni üksik väga väärtuslik raamat.

«Endiselt ostetakse hästi 1950.–1960. aastatel välja antud mootorratturite käsiraamatuid. Olen tähele pannud, et kui info ei ole just lootusetult aegunud, siis nõukogudeaegsetes käsiraamatutes on sageli asjad paremini kirjas,» nendib raamatukaupmees Siim Kala.

Peatähelepanu on neis pööratud mitte läikivatele piltidele, vaid sisule. Käsiraamatuid ei osta sugugi ainult vanad inimesed, vaid nooredki valivad nutiseadme asemel info leidmiseks tihti «päris» raamatu. Ka portaali Osta.ee turundusspetsialisti Kadri Raigi sõnul on nõukogude ajal ilmunud «Seiklusjutte maalt ja merelt» väga populaarne. Müüakse nii raamatuid eraldi kui ka tervet sarja. Terviksarja (55 raamatut) on müüdud ligi 1000 euroga. «Raamatut «Oikumeeni äärel» on eriti otsitud seetõttu, et tegemist oli sarja esimese raamatuga, mille trükiarv oli poole väiksem kui järgnevatel. Raamatut trükiti vaid 10 000 eksemplari, mis oli tollaseid tiraaže arvestades vähe. Nii see raamat harulduseks ongi muutunud,» teab Siim Kala.

«Ka kooliõpilaste kohustuslik kirjandus müüb alati,» nendib Siim Kala. Üldiselt nõutakse ka lasteraamatuid, esoteerilist kirjandust ja harvem saada olevaid käsitööraamatuid. Lisaks esoteerikale ostetakse vaimset kirjandust, näiteks budismi, islamit ja muud orientalistikat käsitlevaid teoseid. Siim Kala hinnangul pole selle taga mitte masside suur huvi, vaid nende raamatute väikesed tiraažid.

Tagasi üles