VIDEO: paar, kes on koos olnud 70 aastat

Nad ei lõpeta teineteise lauseid, kuid seda vahest polekski vaja. Korraks vaatamisest on küllalt ja sa saad aru. Käsi otsib kätt, silm silma – tugitoolides teineteise kõrval istuva vanapaari pilgust leiab hellust ja armastust. On seda siis, kui nad teineteisest rääkivad, on siis, kui kuulevad kaasat rääkimas.

 

„Üksteisest tuleb hoolida ja seda peab ka välja näitama,” ütleb Hilja Pinka välja ülipika abielu saladuse. Nad on Elmariga olnud abielus juba 70 aastat. „Oleme nagu kaks head sõpra, kes elavad üksteise kõrval.”

Elmari silmis vilksatab kaval tuluke. Ta väristab korra hallikat habet, muheleb, Hilja käest lahti ei lase ja kostab: „Kas on üldse mõtet mitut naist võtta? Olen seda usku, et piisab ühest naisest küll.”

Ja miks ta ei peaks siis piisama.

Ei suuremaid omavahelisi tülisid, nääklemisi ega midagi muud – vanapaar kinnitab, et viimased seitse aastakümmet on nende kooselu kulgenud rahulikus teineteisemõistmises.

„Oi, kui hästi on see eluke kulgenud!” kostab üks.

„Teineteist tuleb osata kuulata,” kordab teine.

„Sellist asja pole küll olnud, et õhtul läheksid pahasena magama ja hommikul tõuseksin pahasena üles. Vahepealsel ajal on ikka saadud kõik selgeks rääkida,” rõhutab Hilja Pinka.

Nad vist siiski lõpetavad teineteise lauseid...

Teineteiseta Elmar ja Hilja Pinka oma elu ette ei kujuta. Nad on lihtsalt niivõrd harjunud. Suuremaid pausid tulid sisse kooselu algusaastatel neist kahest sõltumatutel põhjustelt. Küll õppis Elmar Luua metsanduskoolis, küll oli töö tõttu eemal, aga need ajad on ammu läbi.

Elu kulgeb otse Jõgeva linna kõrval asuva maja kahetoalises korteris. Mõlemad on vanuigigi krapsakad ja toimekad, neil on seal omad tööd ja tegevused, mis aitavad päevi õhtusse veeretada. Elu jooksul valdavalt kergema töö (näiteks raamatupidamine) peal olnud Hilja koob elutoas Haapsalu salle. Hakkas kuduma mõni aasta tagasi ja nüüd käivad kõik oma pere naised nende sallidega ringi.

Elmar nikerdab kööki sisustatud töönurgas puukujusid. Ja neid kujusid on aastakümnetega kogunenud ikka muljetavaldav hulk. Neid on lausa omaette riiul täis, et on külalistele kingitusteks pakkuda.

„Ma ei kuule väga hästi ja kui puutöö on käsil, kuulen veelgi kehvemini. Kõige halvemad sõnad, mis mu kõrvu nokitsmishetkel kosta võivad, on: „Tule sööma!”,” ütleb metsatöös ja ehituses elu jooksul teenistust leidnud Elmar Pinka.

Jah, omad tööd ja tegemised, kuid kõige meelsamini on nad ikka ninapidi koos.

Praeguse elu juures pole suurt kurta kummalgi kaasal. Elmar peab plaani, et järgmised seitse aastat ehk sajani tuleks ikka vastu pidada. „Ei lasta ju ära surra. Arstid aitavad ja topivad ravimeid täis,” sõnab ta.

Tõe huvides olgu öeldud, et veel paar aastat tagasi sõitis Elmar jalgrattaga ringi. Jalad kadusid alt alles hiljuti ja nüüd asendab jalgratast nikerdustega käimiskepp.

Ka suvised sõidud lapsepõlve kanti Lõuna-Eestisse olid veel paar aastat tagasi tavapärased, viimasel ajal on teekond lõunasse liiga pikaks veninud.

Pigem tulevad sugulased memmele ja taadile (nii kutsuvad Hiljat ja Elmarit lähedased) ise külla. Kesk-Eestisse Jõgevale on pea igalt poolt võrdne maa tulla.

Elmar ja Hilja Pinkal on juuli keskel palju tähistamist. Elmar sai esmaspäeval 93, Hilja saab homme 90 ja nende omavaheline liit sai üleeile 70. Vahepeale, täpsemalt teisipäeva, mahtus ka poja sünnipäev. „Laisa inimese mugavus, saab mitu ühe korraga,” kostab poeg Ülari kõrvalt ühele ajale sattunud tähtpäevade kohta.

Valgamaalt pärit paari kiriklik laulatus oli 13. juulil 1947. aastal Sangaste kirikus. Nad ei kasvanud koos üles. Neid viis kokku elu, aga seda juba täiskasvanuna.

Sel aastal on 13. juuli neljapäev. Erinevalt viie aasta tagusest ajast, mil kokku tuli 60-70 inimest, tänavu pulmaaastapäevaks suuri pidustusi ei plaanita, kuid õnnitlejad on ikka oodatud.

Teisi paare, kes oleksid koos elanud 70 või rohkem aastat, Pinkad öelda ei tea. „Eks me näita teistele ette,” märgib Elmar naerdes.

Ei nad karda sedagi, et teist sama palju nende kooselu enam ei kesta.

„Lahus ollakse nüüd lühikest aega,” kostab üks.

„Kui üks kõrvalt läheb, siis läheb varsti ka teine,” lisab teine.

NUMBRID

3

poega on Elmar ja Hilja Pinkal

7

lapselapse vanavanemad on nad

6

lapselapselast saavad neid oma vanavanemateks pidada

 

MÕTE: "Armastus on see, kui mõtled, kuidas teisele inimesele head teha. Kui enda jätaks ilma ja annaks kõik ära," Elmar Pinka sõnad ühes varasemas vestluses ajakirjanikuga

ABIELUSTATISTIKA

2016. aastal sõlmiti 6360 abielu. Seda on 455 abielu vähem kui 2015. aastal, mil abielude arv oli viimase kümnendi suurim. Viimase 20 aasta jooksul on abielude arv püsinud, jäädes vahemikku 5000–7000 abielu aastas.

Juba aastaid on kõige populaarsemad abiellumiskuud olnud juuli ja august. 2016. aastal sõlmiti nende kahe kuu jooksul 35 protsenti kõikidest abieludest.

Praegusel ajal on abielu sõlmimine sageli jätk senisele teekonnale, mitte päris uus algus. 2016. aastal abiellunud paaridest üle kahe kolmandiku oli eelnevalt olnud vabaabielus ja 29 protsendil paaridel olid abiellumise ajal ühised lapsed.

Vähemalt iga neljas eelmisel aastal abiellu astunud inimene abiellus teist või rohkemat korda.

Kõige levinum abiellumisaeg on vanuses 25–34 aastat. Selles eas inimesed moodustasid 2016. aastal nii naiste kui ka meeste seas ligi poole kõikidest abiellujatest.

Üldjuhul abielluvad naised veidi nooremas eas kui mehed. Eelmisel aastal oli naine abielludes keskmiselt 32,6- ja mees 35,3aastane. Noorim abiellunud naine oli 16aastane ja vanim 92aastane. Abiellunud meeste vanus jäi vahemikku 18–94 eluaastat.

Tavaliselt on mees ja naine abielludes enam-vähem samas vanuses või mees veidi vanem. 2016. aastal oli 28 protsendil paaridel mehe ja naise vanusevahe kuni aasta ning 32 protsendil juhtudest oli mees naisest kaks kuni viis aastat vanem.

Allikas: statistikaamet