Kas ravimtaim või tablett?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: www.shutterstock.com

Tartu Ülikooli farmakognoosia professori Ain Raali sõnutsi ei ole ravimtaim reeglina sünteetilisest ravimist efektiivsem, kuid sageli on taimne preparaat keemilise tabletiga samaväärne, sel on vähem ebasoovitavaid kõrvaltoimeid ja kaasnevaid riske.

 

Muidugi on professori teada rohkelt vastupidiseidki näiteid, kõik sõltub terviseprobleemidest. „Reeglina on taimne preparaat odavam, ohutum ja kergemini kättesaadav,” lisab Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal.

Kuigi meie tervist mõjutavate taimede teaduslikud uuringud käivitusid jõuliselt juba 19. sajandi alguses, on maailma kõrgematest taimeliikidest ligemale 90 protsenti ikka veel piisava põhjalikkusega uurimata. Ühtlasi käivad professor Raali sõnul ravimtaimede kasutamisega kaasas mitmesugused ohud ja probleemid, soovida jätab nende toimeainete kehvapoolne omastatavus inimorganismis.

Ravimtaimede kasutamine põhineb traditsioonilisel meditsiinil ehk rahvameditsiinil, samuti teaduslikel uuringutel. Euroopa Ravimiamet jagabki kõik taimsed ravimid kaheks: traditsiooniliselt kasutatavateks ja tõenduspõhiselt kasutamist leidvateks. „Samal ajal on teaduspõhiselt kasutatavaid ehk siis piisavalt uuritud vaid 20–25 protsenti kõigist traditsioonilistest ravimtaimedest. See aga ei tähenda, et need põhjalikult läbi uurimata ravimtaimed ei toimi,” selgitab professor Raal.

Küsimus, kumba eelistada, kas sünteetilist tabletti või ravimtaimepreparaati, sõltub alati haigusest ja haige tervislikust seisundist. Ain Raal soovitab näiteks külmetushaiguste korral alustada enda ravimist alati taimsete preparaatidega, kui haigus pole äge ja selle ravimisega on aega. Sageli ei lähe siis sünteetilist ravimit vajagi. Seevastu näiteks peavalu ravimtaimedega ei seljata.

Professor Ain Raal, kas on ülehinnatud ravimtaimi?

Oma kasutusvõimalustelt ja toime(te)lt on suurem osa ravimtaimi üle hinnatud. Enamik autoreid usub, et üks ja sama ravimtaim võib piltlikult öeldes nii tantsida, laulda kui ka trummi lüüa. Tegelikult on täpselt nii nagu sünteetilisel ravimil: ravimtaimel on 1–3 põhitoimet. Neid ei saagi rohkem olla, väga harva neli.

Kui te kusagilt kuulete reklaami, et mõnel preparaadil on kümneid ja kümneid ravitoimeid, ei vasta see tõele. Valvsaks tasuks muutuda ka siis, kui preparaadis on põhjendamatult palju taimseid komponente ja selle juurde käib reklaamjutt, et mida rohkem komponente, seda efektiivsem. Ei vasta tõele! Jätke meelde number seitse. Niipalju, kui on päevi nädalas, võiks ühes toimivas taimravipreparaadis olla maksimaalne komponentide arv. Kuus on veel parem, aga kaheksa juba halvem. Üle seitsme pole mõistlik, sest igal eri komponendil on oma spetsiifiline toime ja üheskoos ei pruugi need olla üldse nii efektiivsed, kui tootja lubab.

Põhjendamatult kalli hinnaga preparaadi võiks pigem ostmata jätta. Kallis saab olla vaid sünteetiline originaalravim, mis on läbinud rea uuringuid – katseklaasiuuringud, loomkatsed, kliinilised uuringud – selline ravim on tõepoolest kallis. Kui hangitud looduslik materjal on ekstraheeritud ehk füüsikalis-keemilisel meetodil vedelad või tahked ained segudest või lahustest eraldatud, tabletiks vormitud ja selle eest küsitakse absurdset hinda, siis sel juhul pole põhjus muus, kui häbematus soovis ratsa rikkaks saada.

Uskuda ei tasu sedagi, et ravimtaimepreparaadid on tarvitaja tervisele absoluutselt ohutud. Päris nii see siiski pole. Ja minu jaoks muudab preparaadi kahtlaseks ka asjaolu, kui selle reklaamimiseks kasutatakse kosmonaute, luurajaid, munki või indiaanlasi. Võib-olla goji-marjade (taralõngamarjade) puhul see tõepoolest vastab tõele, aga enamasti paneb see mu peas häirekellad helisema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles