Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Alkoholil on erinevad ja tumedamad varjundid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: www.shutterstock.com

Miks mõjub alkohol inimeste meeleseisunditele erinevalt? Osa inimesi muutub pärast paari napsu väga lõbusaks ja jutukaks, teised jällegi kurvaks, kolmandad hoopiski vägivaldseks.

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku alkoholitarvitamise häire kabineti psühholoogi Anni Sarve sõnul sõltub alkoholiga saavutatud seisund eelkõige soodumusest. „Alkohol ise ei anna ega võta, vaid võimendab seda, mis sul on. Seega enda premeerija võib saada rõõmu juurde, kuid mure uputaja pigem veel suurema häda. Alkohol lukustab emotsiooni ja eemaldab filtrid,” selgitab Sarv eri seisundite tekkimise tagamaid. „Kaines olekus mõtleme palju, kuid ei ütle kõike välja, sest me filtreerime oma käitumist. Kõike polegi ju sobilik avaldada. Alkoholi toimel aga need filtrid nõrgenevad ja sellest tulenevalt võibki peojärgsel hommikul iseenda käitumise üle ainult imestada,” jätkab ta. Inimese isiksuslikud omadused mõjutavad joobes käitumist, kuid raske on ennustada, millal mingi käitumismuster esile tuleb.

Alkoholi mõju algab eesajukoorest

Terve Eesti sihtasutuse koolitusjuht Triin Sokk kinnitab, et alkoholi tarvitamine võib inimestel teatud piirid vabastada. Inimese käitumine alkoholi tarvitamisel on tingitud eesajukoorest ehk prefrontaalsest korteksist. See on ajuosa, mis koordineerib aju eri osade koostööd, et inimest oma eesmärkide poole viia. See ajuosa töötab keskendumisel, plaanide tegemisel ja otsustamisel näiteks hea või halva vahel. Alkoholi tarvitamine aeglustab eesajukoore tööd ja halvendab otsuste tegemise võimekust. Isegi vähesel alkoholi tarbimisel võib inimene oma kehas ja käitumises muutusi tunda. „See, milliseks inimene purjuspäi muutub, sõltub sellest, miks üldse juuakse – kas soovitakse midagi vältida, on mingi mure või keeruline olukord. Alkoholi tarvitamine võtab piirid maha ehk aitab välja elada allasurutud tundeid ja emotsioone, mis on ajukoores olemas. Kui muidu tundub, et nende tunnetega tegelemine pole sobiv, siis alkohol vabastab piirid ja aitab emotsioonidel vallanduda,” täpsustab Sokk. Kokkuvõttes on enesekontroll see, mida saab alkoholi mõju halvata. Samamoodi võib inimesel enesekontroll väheneda, kui ta on väsinud või näljane.

Kuidas mõjub alkohol kehale?

Alkoholi kasutati algselt meditsiinis tuimastina. Oma olemuselt on alkohol lõõgasti ehk pidurdaja (depressant). Erinevalt toiduainetest imendub alkohol kehasse jõudes kergesti ja võib muutumatuna minna otse verre ja levida seetõttu kiiresti üle kogu organismi.

Seedesüsteemile on alkohol oluline ärritaja ning suurtes kogustes alkohol pärsib seedimist. Vereringe perifeersetes osades (sõrmed-varbad) laiendab alkohol veresooni ja suurendab sellega soojakadu, millest võivad sageli tingitud olla jahtumisoht ja külmakahjustused. Alkoholi tarbimine aktiveerib neerude tööd ja suurendab vee väljutamist, mistõttu on eriti oluline alkoholi kõrvale juua alkoholivabasid jooke, et vähendada mürgistusriski.

Psühholoog Anni Sarve sõnutsi suudab maks, kus toimub hundijalavee töötlus, alkoholi lagundada keskeltläbi tunnis vaid ühe õlle. „Ühekordsel liigjoomisel on tulemuseks meelesegadus ja mürgistus, kuid pikaajalisel liigtarvitamisel mitme pöördumatu haiguse risk,” lisab Sarv.

Tagasi üles