Kümne aastaga on Eesti pensioniealiste inimeste sissetulek enam kui kahekordistunud ja taasiseseisvusajal pole kunagi töötanud nii palju pensionäre kui praegu. See avaldab üha suuremat mõju ka ettevõtete äritegevusele.
Pensionär ei jäta enam kaupmehi külmaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Euroopa probleem on praegu see, et pensionärid muutuvad jõukamaks kui töötajad,” lausub ettevõtja ja endine poliitik Jüri Mõis. Ta lisab, et Eestis on asjad siiski päris hästi. Alates majanduskriisist, aastast 2008, on Kesk-Euroopas töötajate palgad kasvanud keskmiselt viis protsenti, kuid vanaduspensionide indekseerimisega on pensionid tõusnud keskmiselt 25 protsenti.
„Ma arvan, et Eesti on sinna suunda pigem kunagi jõudmas. Pensionärid elavad minu meelest praegu väga hästi. Samal ajal on see suhteline mõiste, sest arvata on, et paljud pensionärid elavad suures viletsuses. Aga tõenäoliselt elasid nemad ka enne pensionile jäämist viletsuses,” möönab ettevõtja.
Eesti Panga andmetel kasvas leibkonna aastane sissetulek 2005. aasta 4355 eurolt 10 297 eurole 2015. aastal ehk tõus oli 136 protsenti (vt tabel). 55–64aastaste inimeste sissetulek kasvas rohkem kui kogu rahvastiku sissetulek ehk 151 protsenti, tõustes neil aastatel 4251 eurolt 10 680 eurole. 65aastaste ja vanemate inimeste aastasissetulek kasvas vastavalt 3139 eurolt 7012 eurole ehk kasv oli 123 protsenti.
Jüri Mõisa sõnade järgi ei tule pensionäride jõukuse kasv ainult töötamise arvelt, vaid mitmest muustki allikast ja kõik läheb arvesse: investeerimistulud, väärtpaberid, kinnisvara hind kasvab ning see on tavaliselt pensionäridel olemas, samuti tõuseb kulla hind. „Kõik läheb arvesse ja võib-olla läheb praegu lastelgi hästi ja nemad toetavad vanemaid. Allikal pole vahet – kuid jõukuse kasv tuleb kindlasti mitmest kohast.”
Valitsus annab küll signaale, et riiklikke pensione tulevikus alandatakse ja selle sõltuvus sissetulekust tahetakse kaotada, kuid tulevasi pensionäre toetavad nende enda kogutud pensionisäästud II ja III sambasse ning need toimivad ettevõtja Jüri Mõisa sõnul päris normaalselt.
Tema hinnangul pööravad Eesti ettevõtjad juba praegu vanemaealistele üha rohkem tähelepanu.
„Tänapäeval on seenioride sihtrühm tõepoolest kõige kiiremini kasvav reisijate grupp. Näiteks Euroopas ringi rännates võib kõikjal näha palju 60aastaseid ja vanemaid reisijaid,” tõdeb lennu- ja reisiagentuuri Estravel tegevjuht Anne Samlik.
„Eesti pensionäride reisid kasvavad jõudsalt. Kui varem olid esikohal Soome laevapiletid ja bussireisid, ostetakse nüüd peamiselt lennupileteid. Suurenenud on reisipakettide müük. Samuti on kruiisimüük oluliselt kasvanud,” loetleb ta.
SEB pank vaatas, milline on olnud viimase viie aasta jooksul nende seeniorklientide pangakaartide kasutamise statistika, ja müügijuht Diana Zintšenko rõõmustab tulemuste üle. „Nimelt on selgelt näha, et meie kliendid, kes on üle 60 aasta vanused, on viimase kuue aasta jooksul hakanud aina aktiivsemalt pangakaarte kasutama. Vanuses 61–70 on see kasv lausa 15 protsenti, vanuserühmas 81+ kümme protsenti, mis on samuti väga hea näitaja,” lausub pankur ja täpsustab, et protsent näitab tehinguid, mis oli tehtud pangakaardiga.
Mis puudutab sularahaautomaadi kasutust, on SEB vanemad kliendid selles väga vilunud ja müügijuhi sõnul vajavad sularahaautomaadi kasutamisel sagedamini abi just nooremad inimesed. „Eakamad kliendid on selles vallas ääretult tublid, nii suurtes linnades kui ka väiksemates kohtades,” lausub Zintšenko.
SEB hinnangul mõjutavad vanemaealised äritegevust, sest praegused eakad inimesed elavad aktiivsemat elu kui veel mõni aasta tagasi.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina selgitab, et kui praegu moodustavad üle 65aastased inimesed Eesti elanikkonnast ligikaudu viiendiku, siis statistikaameti pikaajalise prognoosi kohaselt suureneb seenioride osakaal 20 aastaga üle veerandini. „Samasugune olukord on paljudes teisteski riikides, kuid eriti puudutab see arenenud tööstusriike. Viimaste aastate suur immigratsioonilaine Euroopas muudab küll rahvastiku vanuselist struktuuri, kuid paljudes riikides jääb vanemaealiste inimeste osakaalu tõus kestma,” lausub ta. „Mõistagi mõjutab see majanduse toimimist.”
