Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Punaveteranid korrastavad haudu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Georgi Kosjuk on seisnud hea selle eest, et hukkunud pioneeride haud korda saaks, ning käib ka selle eest hoolitsemas. | FOTO: Marianne Loorents

Rakveres Lilleoru tänava ääres asuval niinimetatud vaestekalmistul asuv kolme 1941. aasta suvel hukkunud pioneeri haud oli aastakümneid hooletuses, nüüd võtsid punaveteranid selle käsile ja tegid korda.

Maakonna sõjaveterane ja endisi Nõukogude armee ohvitsere ühendava organisatsiooni eestvedaja Georgi Kosjuk rääkis, et tegemist on ilmselt ainsa pioneeridele pühendatud mälestusmärgiga Eestis.

“Lapsed on lapsed ja ajalugu on ajalugu,” sõnas Kosjuk. “Seda enam, et need olid ju eesti lapsed,” lisas ta. Kust täpselt lapsed pärit olid, ei mäleta enam keegi. Kosjuki sõnul on juttu olnud, et Tallinnast.

Lapsed said surma juhuslikult. “Liigub mitu versiooni, aga peamiselt räägitakse ikkagi sellest, et sakslased arvasid, et bussis sõidavad kohalikud parteijuhid, ja avasid selle pihta tule,” kõneles Georgi Kosjuk. Paraku olid bussis lapsed, keda toodi kiiruga ära Võsu pioneerilaagrist ja kellest kolm hukkus.

Kaks aastat tagasi saavutasime selle, et toetust, mille suuruseks on 90 eurot ja mida makstakse kaks korda aastas, makstakse ka Eesti kodanikele.

Punavägede taganemise ajal ei olnud laste matmisega kellelgi eriti mahti tegeleda ning mehe sõnul on pisuke ime, et nad siiski korralikult hauda pandi ning matmiskoht hiljem ka tähistati.

Nõukogude armee eruohvitser rääkis, et korrastas kahe noormehe abiga hauaplatsi, värvis piirded, ostis kivipuhastusvahendit ja tegi korda monumendi ning tõi platsile vaasi ja istutas lilled. “Kõik oma kulu ja kirjadega, sponsorid aitasid natuke ainult värviga,” rääkis Kosjuk, kes nentis, et killustikku on vaja veel veidi juurde vedada.

Kosjuki eestvõttel tehti korda ka Tapa külje all Moel asuv monument hukkunud lenduritele, mida metallikratid hiljaaegu lõhkunud olid. “Käisime juuni keskel ja üritasime seal korda majja saada,” kõneles ta.

Lisaks on punaveteranid teinud korda Rakvere Linnakalmistul asuva punaarmeelaste kalmurea. Sinna on maetud peamiselt pärast sõda hukkunud sõdurid. Mehe mureks on, et Linnakalmistul on suur mälestusmärk fašismiohvritele, kuid see on kõvasti kaldu vajunud ning inimjõul seda tagasi püsti ei saa. “Siin on traktori abi vaja,” lausus ta ja lubas asja korda ajada.

Küll on aga punaväelaste kalmudelt kadunud koledad roostes plekktahvlid, hauaplatsid on killustikuga kaetud ning plaatide ette lilled istutatud. Samuti on ta pannud uued plaadid 1952. aastal Rakveres hukkunud lendurite hauale.

“Elus peab kõik ilus olema ja ka pärast surma peab ilus olema,” sedastas mees.

Kui Kosjuk 20 aastat tagasi maakonna sõjaveteranide organisatsiooni juhtimise üle võttis, oli selles üle 400 liikme, praeguseks on veterane, kelle hulka arvestatakse ka Leningradi blokaadi üle elanud ning lapsena sõja ajal vangi sattunud, täpselt 20, needki valdavalt voodihaiged.

Georgi Kosjuk rääkis, et koos teiste Eesti punaveteranide organisatsioonide juhtidega võitlesid nad tükk aega selle eest, et Venemaa neile pensioni maksaks. “Varem said Venemaa pensionifondist toetust ainult Venemaa kodanikud, aga kaks aastat tagasi saavutasime selle, et toetust, mille suuruseks on 90 eurot ja mida makstakse kaks korda aastas, makstakse ka Eesti kodanikele,” lausus Kosjuk.

Lääne-Virumaa punaveteranidest on Venemaa kodanikke vaid kaks ning Eesti kodanikke 18. “Ja rahvuselt on nad enamasti eestlased,” lisas Georgi Kosjuk.

Tagasi üles