Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vanahärra läks uitama

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kui inimene, kellel vanuse või haiguse tõttu esineb mälu- või meeleoluhäireid, kodust teadmata suunas lahkub, tuleb sellest esimesel võimalusel teada anda politseile, sest vaimsete probleemidedega inimene ei taju ohte. Foto on illustratiivne. | FOTO: Ove Maidla / Postimees / Scanpix

Mõni aeg tagasi lahkus Valgamaal kodust 81aastane mees, päev hiljem leidsid piirivalvurid ta Võrumaalt. Taolisi uitamisi oli vanahärral ette tulnud varemgi.

«Kolmapäeva õhtul poole viie paiku ütles ta, et läheb külla abikaasale, kes praegu elab minu õe korteris,» selgitas vanahärra kadumise tagamaid tema poeg (nimi toimetusele teada), kes on isa eestkostja. «Seal ütles ta, et läheb edasi tuttavate poole. Hilisõhtul hakkasin uurima, kus ta on. Selgus, et tuttavate juurde ta ei jõudnudki. Teavitasin politseid.»

Järgmisel hommikul palus politsei kaaskodanike abi. Oli teada, et mees võib liikuda ka hääletades ja tõenäoliselt läheb Võrumaa suunas, kus on tema sünnikodu ja kuhu ta varemgi on sihi seadnud. Keskpäeval märkasidki Lõuna prefektuuri piirivalvurid Võrumaal Vana-Vastseliinas teeservas kõndimas eakat meest. Selgus, et tegu oligi otsitavaga. Piirivalvurid aitasid ta tagasi koju.

Poja sõnul on ta küll eestkostja, kuid ei saa inimese liikumisvabadust piirata, seda ei luba seadusedki.

Tegude põhjus on käitumishäire

Põhjus, miks vanahärra uitama kipub, on tõsine. Nimelt on tal diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire.

«Esimesed ilmingud olid 1970. aastate lõpus. Mingite ajavahemike järel on ta hüperaktiivne ning teeb, mida ise arvab, kuulamata teisi,» selgitas poeg. «Sel perioodil on unevajadus väike ja tal on suur tahtmine kogu aeg midagi teha ja kuhugi minna. Järgneb must masendus.»

Viimased 12 aastat on mees isaga talus koos elanud ja sellest on rahulikku perioodi olnud umbes aasta. Aasta jagu on olnud depressiooni ja ülejäänu aktiivsuse periood. Enamikul juhtudel, kui härra on otsustanud kodust ära kõndida, on ta suundunud Võrumaale.

«Politsei ja kiirabi on võimetud. Samas on minu isa intelligentne inimene, kellel kahjuks käitumishäire. Olen üks tuhandetest, kes peab selle olukorraga ise hakkama saama,» nentis poeg.

«Kui inimestel on sugulasi-tuttavaid, kellel meeleolu ja tegutsemistahe oluliselt kõigub, tasuks arstiga aru pidada. Ehk ei ole tegu rumala või halva inimesega, vaid ta on veidi haige. Üldjuhul 50aastased ja vanemad kipuvad psüühikahäireid võtma kui midagi ülimalt häbiväärset. Paraku ei aita probleemi eiramine kedagi,» oli vanahärra poeg veendunud.

Otsused sõltuvad käitumismustrist

Paju Pansionaatide MTÜ juhatuse liikme Hille Volbergi (pildil) sõnul on ka nendel taolisi kliente, neile on kohandatud kümnekohaline maja, kus neid jälgitakse ja hooldatakse ööpäev läbi. Volbergi sõnul peab selliste inimeste puhul teadma tema iseloomu, elukogemusi ja tavapäraseid käitumisjooni.

«Bipolaarne käitumishäire ei pane otseselt uitama ega vägivallatsema, pigem kahtlustan kaasuvat dementsussündroomi. Selline inimene võib olla ohtlik nii endale kui teistele ja vajab pidevat jälgimist ning hooldamist,» selgitas ta.

Dementsetel võivad kaduda ka aja- ja kohataju. Arvamus, et ta tunneb ära kodukeskkonna ja seal on tal parem, ei pruugi õige olla. «Kindlasti soovitan diagnoosi täpsustamiseks arsti konsultatsioone. Perele soovitan end viia haigusega kurssi ja arutleda, kas on võimalik ööpäevaringselt lähedast jälgida. Kui ei, tuleb abi otsida hoolekandeasutustest,» soovitas Volberg.

Viljandi haigla psühhiaat­ria­kliiniku ülemarsti Andrus Tikerpe (pildil) sõnul peaks taolise diagnoosiga inimese pere lähedasel pidevalt silma peal hoidma. «Tuleb jälgida, kas ta muutub liialt energiliseks, teeb suurejoonelisi plaane, kas unevajadus on vähenenud. Kui kaasub ajukahjustus, võib tekkida desorienteeritus: inimene eksib ära, ei oska enam tuttavaid tegevusi teha, esinevad mäluhäired.»

Veel rõhutas ta, et tuleb järgida arsti välja kirjutatud ravi ja käia korrapäraselt visiitidel. «Kui ei ole enam võimalik kodus olukorda kontrolli all hoida, tuleks kaaluda hooldusasutusse paigutamist,» nentis doktor.

Tema sõnul on bipolaarne meeleoluhäire geneetiline. «Veel ei teata täpselt, kui palju ja millised geenid kodeerivad avaldumist, kuid selles suunas töötatakse. Esile võib selle kutsuda näiteks tugev ja pikaajaline stress, ajutrauma, ka narkootiliste ainete kasutamine.»

Ööpäevaga rulaatori abil Eesti teise otsa

Viimase aja kadumisjuhtumitest tõi Valga piirkonnapolitseinik Marek Käis (pildil) esile Tõrvas hooldekodust lahkunud mehe, kes oli võtnud ette eriti pika teekonna. Ta leiti Taani pealinnast Kopenhaagenist. Mõni nädal tagasi Helme vallast lahkunud eakas härra oli aga jalutuskäigul jõudnud Eesti-Vene piiriäärsele alale, kust piirivalvurid ta leidsid.

Veel meenus Käisile, kuidas Taheva vallast tuli teade, et küla peale on ilmunud võõras daam rulaatoriga. Selgus, et ta oli eelmisel päeval Põhja-Eestist lahkunud. «Arvati, et naine suudab liikuda üksnes aiaväravani. Ometi oli ta ööpäevaga rulaatori abil jõudnud Eesti teise otsa – Tahevasse.»

«Kui eakad räägivad kodustele noorpõlve lemmikkohtadest Eestis ja välismaal, tuleks iga infokild kõrva taha panna. Tihti unistavad vanurid noorpõlvest ja võtavad elukohast või hooldekodust lahkudes suuna sinna, kus noorena elasid ja kus nende arvates vanad sõbrad-tuttavad võiksid viibida,» selgitas Käis.

Kui vanur kodust teadmata suunas lahkunud on, tuleks sellest esimesel võimalusel teatada politseisse. «Vaimsete probleemidega inimene ei taju ohte. Lahkudes kodust õhukeste riietega, võivad nad kiiresti alajahtuda. Suur abi on, kui lähedased on üle kontrollinud eluruumid ja kõrvalhooned, ka kodulähedased kõrvalteed ja kohad, kus jalutamas käiakse või aega veedetakse,» lisas Käis.

Kuidas politsei inimesi otsib, sõltub suuresti esialgsest infost. «Mida põhjalikum ja kiirem info, seda suuremad on võimalused jõuda abivajajani aegsasti. Iga tunniga suureneb otsinguala, sest tee kaotanud inimesed võivad mõne tunniga liikuda kilomeetrite viisi kaugemale,» selgitas Käis.

Alati ei ole tarvilik käivitada suuri otsinguid. Mõnikord piisab, kui otsitaval on kaasas mobiiltelefon ning temaga saab ühendust. Tihti kaotavad sihi mäluprobleemidega vanurid.

Sel aastal on politsei Valgamaal saanud 73 teadet kadunud inimestest, kes kõik on ka üles leitud. Viimastel aastatel Valgamaal teadmata kadunutest on jätkuvalt tuvastamisel kolme inimese asukoht. 1946. aastal sündinud Taivo Ost lahkus Puka vallast 11. septembril 2016, 1994. aastal sündinud Kristo Kingo lahkus Puka vallast 28. augustil 2015 ja 1958. aastal sündinud Sirje Kiisler Valga haiglast 29. mail 2015.

BIPOLAARNE MEELEOLUHÄIRE

Psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu ja aktiivsuse perioodid energia alanemise ja depressiooniga.

Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid. Sageli loobuvad patsiendid täielikult unest ja söömisest, mis viib kurnatuseni. Meelepetete või luulude ajel võib ta olla ohtlik enesele ja teistele ning vajab tingimata hospitaliseerimist.

Paljude allikate väitel on tegemist väga aladiagnoositud haigusega. Bipolaarse häirega inimestel on suur suitsiidirisk, paljud teevad elu jooksul vähemalt ühe suitsiidikatse ning kümnendik sureb suitsiidi tõttu.

Häiret ei saa välja ravida, kuid seda on võimalik raviga kontrolli all hoida. Häire põhjused ei ole täielikult selged.

Allikas: internet

Tagasi üles