Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Erich Meerja mälestuspink sündis saarepuust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Meister ja teos: Sven Kesler valmistas Väike-Maarja suurkuju auks pinki suure pühendumusega. | FOTO: Marianne Loorents

Väike-Maarja raamatukogu ees on nüüd Erich Meerja pink. Saarepuine ja toekas, elegantselt väärikas ja natuke tagasihoidlik. Südamlik nagu Erich Meerja luule. Asjalik nagu mehe tegevus kirjasõna hoidja ja loojana, koduloo talletajana ja kodukandi elu edendajana. Mõtlejana, keda mäletatakse tasase ja targa jutuga mehena.

Väike-Maarja raamatukogu direktor Irma Raatma ütles, et Erich Meerja pingi avamisega austatakse raamatukogu ja raamatukoguhoidjat. “30 aastat raamatukogus töötada pole just kõige lühem aeg. Seda enam, et Erich Meerja oli kohaliku kultuuriloo kandja ja selle looja,” lausus ta.

Raatma meenutas, et kui tuli mõte, et Erich Meerja pink passiks just Väike-Maarja raamatukogu juurde, läks aega pingimeistri leidmisega. “Neil olid kiired ajad. Saatus teeb aga spiraale. Inimene, kes selle raamatukogu ehitas, võttis kätte ja tegi ka pingi. Aitäh, Sven Kesler!” rääkis ­Irma Raatma.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ütles, et mäletab Erich Meerjat oma lapsepõlvest ja kooliajast kui mustas ülikonnas valge särgi ja tumeda lipsuga pikka meest. “Temas oli austust, väärikust, siirust. See pink on austusavaldus inimesele, kes on omal ajal ja omal kombel mõjutanud väikemaarjalaste luge­mishuvi ja kultuuriväärtusi. Usun, et see pink on hea koht istumiseks, kirjanduse, kultuuri ja elu üle mõtisklemiseks või lihtsalt pilvede vaatamiseks,” arutles Kesküla.

Sven Kesler rääkis, et pink on tehtud Erich Meerja sünnikoha lähedalt Määri mõisast 2006. aastal lõigatud saarepuust. “See on kohalik puu ja kaua kuivanud, peaks kestma päris kaua. Saar on väga kõva puu nagu tamm ning tänapäevaste vahenditega on pink tehtud ilmastikukindlaks. Olen tulemusega rahul,” lausus pingi autor, kes on mööbli ja puutööga tegelnud 2013. aastast. “Just rustikaalsed vormid on mulle väga südamelähedased,” märkis ta.

Sven Kesler meenutas, et kohtus Erich Meerjaga viimati aastal 2001, kui too tutvustas Väike-Maarja raamatukogus oma uut luulekogu. “Ta oli tõesti väärikas mees. Püüdsin anda parima,” ütles pingimeister.

Irma Raatma märkis, et nüüd on pingiga tänatud Erich Meerja, aga Väike-Maarjas leidub teisigi sobivaid pingikohti. “Miks mitte panna Lurichile, Gavronskile, Leppikule ... Neid ikka jätkub,” õhutas ta edasi tegutsema.

Päike säras pingi avamise minutitel vihmasagarate vahel oma heldeimal moel. Rahvarõivais pisipiigad laulsid soojusest ja kevadest.

Kohe, kui rahvas oli pingi juurest läinud raamatukokku selle 111. sünnipäeva tähistama, tüürisid pingi juurde kaks noort jalgratturit ning istusid sinna oma poisijutte ajama. Küllap Erich Meerja olnuks selle üle rõõmus.

Väike-Maarja raamatukogu ees on nüüd Erich Meerja pink. Saarepuine ja toekas, elegantselt väärikas ja natuke tagasihoidlik. / Marianne Loorents

ERICH MEERJA

Erich Meerja (7. I 1931–13. VI 2005) oli Väike-Maarja teenekas raamatukogutöötaja, ta avaldas ajakirjanduses koduuurimuslikke artikleid, olukirjeldusi, luuletusi. Trükist on ilmunud luulekogud “Tagasivaade” (1990), “Ilmavaatleja” (1995), “Mäe kutse” (1998), “Liivakella helin” (2001) ja “Päevaring ja tähekiir”(2003).

Tagasi üles