Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vananev Eesti mees pole tingimata endasse tõmbunud ja kurvameelne

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et inimese suhtumist vananemisse ja uue olukorraga toimetulekut mõjutavad otseselt nii eelnevalt elatud elu kui ka ühiskonnas levinud hoiakud ja stereotüübid.

Värske sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala magister Felika Tuul, kes uuris, mil viisil eakad mehed vananemisega kaasnevate muutustega toime tulevad ning kuidas nad tõlgendavad oma vananemise kogemusi, vestles kolme Eesti üle 70-aastase mehega nende elukogemustest ja toimetuleku hetkeolukorrast. Uuringust selgus, vanema eaga seotud raskused on enamasti tingitud elumuutustega kohanemisest, nagu elukoha vahetus, laste iseseisvumine ja pensionile jäämine. Samuti avaldavad olukorraga toimetulekule mõju ühiskonnas levivad normid, hoiakud ja stereotüübid ning üldised arengud ühiskondlikus elus ja elu jooksul kogetu.

Vastupidiselt ühiskonnas levinud arvamusele, et suhted ja suhtlemine ei ole meeste jaoks olulised, peavad vanemaealised mehed teistega lävimist väga tähtsaks ja lai igapäevane kontaktide võrgustik on heaolu üks olulisemaid võtmetegureid. „On näha, et mehed, kes omavad suuremat sotsiaalset võrgustikku, saavad toetust, mis kasvatab nende enesekindlust ning aitab vanemas eas paremini toime tulla,“ rääkis Tuul.

Teine stereotüüp, mis uurimusest jõuliselt esile tuli, on tõsiasi, et ühiskonnas nähakse vanemaealist kui paratamatult haiget inimest. „Kuigi haigusi esines kõigil uurimuses osalenutel, ei keskendu eneseteadlikud mehed terviseprobleemidele, vaid püüavad pigem aktiivsete tegevustega oma terviseseisundit säilitada ja kontrollida ja seda nii füüsilise kui ka vaimse tervise puhul,“ vahendas Tuul uuringus osalenute mõtteid.

„Oli üllatav, et kuigi Eestis räägitakse palju vanemaealiste kasinatest elutingimustest, ei virise Eesti mehed rahalise kitsikuse pärast. Pigem tõdesid nad, et tulevad majanduslikult toime, kuna tarbivad vähe ja minimeerivad eluasemekulusid ning hindavad materiaalsetest väärtustes enam spirituaalseid,“ rääkis Tuul, kelle hinnangul tuleks eakatega tegelevatel spetsialistidel pöörata kõrgendatud tähelepanu just nende hingeelule.

Felika Tuul: „Vananemisega kohanemist mõjutab kogu inimese elutee, alates sellest, milline on meie lapsepõlv. Seega peaks ka tänapäevane lastekaitsetöö ja lapse heaolu tagamine olema suunatud just eelkõige vanemate toetamisele ja abistamisele. Kolme eluloo alusel on näha, kuidas lapsepõlves kogetud peresuhted mõjutavad inimese toimetulekut vanaduspõlves. Ebakindel vanemaealine on enim mõjutatud ühiskonnas levinud stereotüüpidest, mistõttu on äärmiselt oluline, et erialatöötajad teadvustaksid tervikliku vananemise käsitlust ja toetaksid inimeste iseseisvat toimetulekut. Me ei saa muuta inimeste elusaatust, kuid päriselt kuulates saame aimu nende tegelikest vajadustest,“ rääkis Tuul, kelle sõnul on olulisim selgitada välja vanemaealiste inimeste tegelikud vajadused, võimendada positiivset, suurendada suhtlemist, õppimisvõimalusi ja toetada nende osalust elus.

Tagasi üles