Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Linnamees loob külla piimamuuseumi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Viis aastat tagasi otsis põline tallinlane elukohta maale, vanavarahuvilisena ostis ta selleks vana koorejaama, kuhu nüüd kogub kõike piimandusega seonduvat.

Koeru vallas Kalitsa külas koorejaama ostnud Ott Rubel sõnas, et maakohta, kus suvitamas käia tahtis ta juba lapsepõlves. Selleni jõudsid nad naisega aga alles 2012. aastal 40 aastastena. Nüüd on mõlemad rahul. Naine saab maakohas lõõgastuda päevatööst, milleks on hetkel lasteaiaõpetaja töö Tallinnas ja mehel on koht, kuhu koguda vanaraha.

Kui varasemalt huvitas Ott Rubelit kõik vanavara rubriiki kuuluv, siis pärast koorejaama ostu, kogub ta vaid piimandusega seonduvat. „Mul on siin asju juba omajagu: ajaloolisest meierei paberiasjaajamisest kuni vanal ajal kasutusel olnud piimanõude, -pudelite ja –pakkide ja  -tehnikani,“näitas ta.

Koorejaama aia küljes on dedektrosti huviga mehel riputatud kõike, mida maapõu nii paari kilomeetrisest raadiusest välja on andnud. Neidki vidinaid on Rubeli sõnutsi kogunenud omajagu ja mitmeid huvitavaid.

Nii on pererahvas nõus ostetud maakohast muuseumi avama, et huvilistele kõike näidata. „Kel soovi, neile piimanduse kohta ka palju juurde rääkida,sest ühes asjadega koguneb ka teadmisi,“ lausus Ott Rubel, kes on ennast kurssi viinud nii ostetud maja kui ka selle töötamise ajalooga.

Rubelite perel on kavas pea viie aastaga tekkinud kogu aina täiendada ja nad loodavad, et tulevikus saab nende Kalitsa küla keskel maantee ääres asuvast talukohast üks teeliste meelispuhkepaiku. „Kes teab, viimati jõuame ka nii kaugele, et hakkame siin piimast koort ja võidki tegema. Vajalik tehnika on selleks ju vanavara näol juba olemas. Nüüd oleks vaja veel vaid külla mõnda lehmapidajat, kellelt piima saada,“ arutles Ott Rubel.

Tagasi üles