Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Antiigilaat pakub kaupa nööpnõelast allveelaevani

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Sellist laata korraldab Seidla mõisa antiigi ja vanavara huviline omanik Mati Raal juba 19. korda. «Olen naljatamisi öelnud, et seal müüakse asju nööpnõelast allveelaevani, kui oskad õige inimese käest küsida,» sõnas ta.

Raal lisas, et laadalt võib leida nii paarisaja aasta vanuseid asju kui ka seda, mida inimesed on oma kuuridest-garaažidest leidnud ja müügile toonud. «Alguses käisid rohkem kaupmehed, kellel on üle Eesti poed, aga nüüd on järjest rohkem tulnud inimesi koduse kaubaga,» selgitas ta. «See on väga hea, sest mis mõnele inimesele on lihtsalt kuskil garaažinurgas vedelev sodi, on teisele see, mida ta on aastaid otsinud.»

Viimaste aastate populaarseim kaup, mida kõvasti otsitud ja ostetud, on Raali tähelepanekut mööda olnud tavaline vahvliküpsetaja, mis käib kahelt poolt lahti. Möödunud suvel tõusnud nende hind 30-40 euro peale. «Kui kevadel ühel laadal käisin, siis vaatasin, et iga teine müüs neid vahvliküpsetajaid,» ütles ta naerdes. «Nüüd on kõik kusagilt need vahvliküpsetajad kokku ostnud ja välja otsinud.»

Raali meelest ega neid ilmselt nii massiliselt enam osteta ka. «Kui keegi peaks veel tahtma vahvliküpsetajat osta, siis ta kindlasti selle Kila-Kola laadalt kätte saab,» lisas ta.

Hinnalisimate esemete kohta ütles Raal, et kõige kallimat kaupa laadale ilmselt kaasa ei võeta, ja kindlasti ei eksponeerita seda letil. «Olen kuulnud, et siin on ikka hõbeesemeid või mingit väga eksklusiivset portselani olnud, mis tõesti maksab võibolla mitu tuhat eurot,» poetas Raal siiski infokillu. «Hõbe, kuld, portselan, vanaaegne klaas – selliseid asju on küll liikunud.»

Esimesed müüjad jõuavad Seidla mõisaparki Raali kogemust mööda juba laadale eelneva päeva õhupoolikul. Seejärel seatakse end laagrisse ja sätitakse oma asjad telgi alla, sest Eesti tingimustes võib ju alati ootamatu vihmasahmaka kaela saada.

Raal märkis, et reede õhtul  kohale tulnud hakkavad tavaliselt omavahel kauplema. «See ei ole üldse mingi ime, kui siis omavahel midagi ära ostetakse ja müüakse ning seesama asi kohe hommikul jälle müüki pannakse. Siis juba muidugi teise hinnaga – aga see ongi äri,» lausus Raal muiates.

Müüjaid on laadal lisaks eestlastele ka Lätist ja Leedust. Huvi on Raali teada tuntud ka Soomes ja Rootsis. Ostjaid on samamoodi igalt poolt. «Siin käivad kõiksugu saatkondade inimesed, kes Eestis resideeruvad. Eestis elab praegu nii palju välismaalasi, et laadal kuuleb väga palju võõrkeeli,» selgitas ta. «Inimesed tulevad üle Eesti, sest Seidla on peaaegu Eestimaa südamikus, nii et vahet pole, kas sa tuled Tallinnast, Tartust või Pärnust – igalt poolt on sada kilomeetrit.»

Aastate jooksul on Raal tähele pannud, et esimesed tõsised ostjad jooksevad laupäeval laadaplatsil ringi  hommikul kuue-seitsme ajal, aga seitsme-kaheksa-üheksa ajal käib juba kõva ostmine. «Tavakülastajate tippaeg on kümnest kella üheni,» lisas ta.

Kauplejapilet maksab 25 eurot, külastajad saavad  lunastada pileti kahe euro eest, allameetrimehed pääsevad platsile tasuta.

Tagasi üles