Hansapäevadel kõlavad huntide ulg ja hobusehääled

Hansapäevadel täituvad Vallikäär ja aasapealne kostümeeritud kaupmeeste, võitlevate rüütlite ja armsate loomadega. Foto: Urmas Luik

Õmblusmasinad juba surisevad – ikka selleks, et korraldajatel oleks ülehomme algavatel hansapäevadel uus vanaaegne kostüüm selga tõmmata. Ettevalmistused pidustusteks kulgevad isehakanud bürgermeistri Mart Tõnismäe sõnutsi tavapäraselt. Ainuke, mis kukalt kratsima paneb, on taevas. Kas ilmataat halastab või kallab publiku veega üle? Tõnismäel on selle vastu ravim: nimelt on programm koostatud nii, et enamikku kontsertidest korratakse.

30. juunist kuni 2. juulini toimuvad hansapäevad on järjekorras 17ndad. Kui ülejäänud festivalid otsivad alati midagi uut, ajavad hansapäevad just vana taga. Sellegipoolest vahelduvad hansapäevade esinejad ja läbiv teema. Seekordne teema on “Nõiaväega juurte juurde”. Kirikuinimeste hulgas on see küll furoori tekitanud, kuid Tõnismäe leiab, et eestlased on kogu aeg olnud loodusrahvas. Posima ei hakata. Nõiaväe all mõeldakse hoopis ürgset jõudu. Hansapäevadele on kutsutud taimetark Mercedes Merimaa, kes õpetab ravimtaimi kasutama. Kohale tulevad amulettide tegijadki.

Ürgsest väest ei jää puutumata ka muusikavalik. Kõige põnevama esinejana astub lavale Jakuutiast pärit parmupillivirtuoos UUTAi, kes on muu hulgas mihkel kurgu- ja kõhuhääle tegemise peale, ulub huntide moodi ja teeb hobusehäält. Helikunsti on siiski pakkuda igale maitsele. Prahast pärit BraAgas esitab eri rahvaste laule naturaalkeelpillidel. Kaksikutest õde-venda Sanginetod mängivad harfi. Nimetatu kõrval saab nautida tuletantsijaid ja keskaegset teatrit Valgevenest.