Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kiriku ukse lukk andis välja meistri nime

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Valga Jaani kiriku remonditööd on aeg-ajalt pakkunud ehitusmeestele huvitavaid leide. OÜ Novabild juht Ants Sütt ja SA Valga Jaani Kiriku Renoveerimine juhatuse liige Sirje Päss uurimas uhket ukselukku ja selle katte siseküljelt leitud lukumeistri andmeid. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Valga Jaani kirikus avastasid töömehed järjekordse ajaloolise leiu. Torniosast kiriku saali viivate uste mahavõtmisel leiti ukseluku pronksist katte siseküljelt arvatava meistri nimi, aastaarv ja graveeritud allkiri.

Luku kattelt võib selgelt lugeda nime Friedrich Wilhelm Eisberger ja aastat 1808. «See on käsitsi sepatööna metallist valmistatud lukk, millel peal pronksist kate. Lukk on hästi säilinud, mehhanismid sees küll ei töötanud, olid lagunenud, kuid õnneks olid kõik jupid alles ja saime enam-vähem taastatud,» tõdes kirikut remontiva OÜ Novabild juht Ants Sütt.

Vallatu näkineid

Mehe sõnul tulid paksu värvikihi alt välja ka lukul olevad ilusad ornamendid, graveeringud, nikerdused ja mustrid. Väga ainulaadsed on ka ukselingi kaunistused, millest üks meenutab näkineidu, kellel sülle haaratud üks mehikene.

«Oleme värvikihid maha võtnud ja käsil luku lõplik puhastamine. Mehhanismid peavad veel mitu sajandit vastu. Kahju, et vahepeal on lukku asjatundmatult parandatud ja jäljed peale kraabitud. Proovime need kraaped maksimaalselt siledaks teha,» selgitas Sütt.

Uksed on täispuidust ja kaaluvad kumbki umbes paarsada kilo. «Ka ustele on vähemalt neli värvikihti peale tõmmatud. Nende korda tegemiseks kulub kuni poolteist kuud,» nentis Sütt. Lisaks on Novabildi meistril valmis tehtud uste kohal paikneva puidust kaarakna koopia. «Akna tegemisel on kasutatud puunaelu. Saame selle ehk peagi üles panna. Siis saab kirik juba kolmanda taolise akna,» selgitas Sütt.

Kuigi kirik pühitseti sisse 1816. aastal, on lukul olevat varasemat aastaarvu 1808 võimalik põhjendada sellega, et tegelikult pandi pühakojale nurgakivi 1787. aastal.

«Kahe aastaga sai hoone katuse alla, kuid jäi tornita ning ehitus jäi 23 aastaks seisma. Praegused uksed täitsidki torni valmimiseni välisukse rolli. Ehitust jätkati annetuste abil 1812. aastal,» rääkis SA Valga Jaani Kiriku Renoveerimine juhatuse liige Sirje Päss.

Sel aastal on plaanis kirikus ära teha mitmesugused ehitustööd. Lisaks eelmainitule parandatakse ära sokkel.

«Kasutame parandamiseks uudset materjali, mida nimetatakse dehüdreeritud lubikrohviks, see ei ima nii palju niiskust sisse,» selgitas Sütt. Niiskusetõrjeks paigaldatakse soklile katteplekid.

Ukseluku pronksist katte siseküljelt leiab huvitavat infot. /Foto:  Arvo Meeks/Valgamaalane

Vanadest tellistest uus korsten

Vanadest põletatud tellistest on plaanis ehitada lagunenud ja tuleohtliku kirikukorstna asemele uus. «Sügisel tuuakse kirikusse ka uued soojakiirgurid. Kui nimetatud töödest raha üle jääb, parandame suvel ära ka kiriku saali laeaugud, » lisas Päss.

Kirikurahval on aga tõsine plaan avada torn turistidele. «Torniosa välisuksed on juba restaureeritud, peagi saavad uue ilme sealt saali viivad uksed. Korrastame torniruumi ja võimaldame huvilistel treppi mööda üles ronida,» sõnas kiriku vaimulik Karin Varblane-Palmiste.

Raha ehitustöödeks on saadud annetustest ja toetustest. «18 000 eurot saime Jaani kirikule selleks aastaks niinimetatud erakondade katuserahadest. Kahjuks juba kolmas aasta ei ole saanud toetust muinsuskaitseameti pühakodade säilitamise ja arengu programmist, kuigi igal aastal oleme taotluse esitanud,» sõnas Päss.

Igal aastal on kiriku remonditöödesse panustanud ka Valga linnavalitsus. Tänavuste töödega on plaanis ühele poole saada suve jooksul.

PÕNEVAD LEIUD

Huvitavaid leide on Valga Jaani kirikust remonditööde käigus avastatud ka varem.

2016. aasta oktoobris avastati välistrepilt paksu tolmukihi alt kunagise meistri nimi – Carl Nevermann.

2016. aasta mais avastasid töömehed välisukse ja kaarakna klaaside puhastamisel ühele käsitsi valmistatud klaasile 160 aastat tagasi gooti kirjas graveeritud nime ja kuupäeva: Gott­fried Moritz Rost, 17. oktoober 1856.

Tagasi üles