Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sagadi trofeenäitusel näeb rekordilisi kuldikihvu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Sagadi trofeenäitusel näeb rekordilisi kuldikihvu | FOTO: Peep Linno

Kahes muuseumisaalis saab vaadata mitutsada kuldmedalit väärivat jahitrofeed. Äärmustest koosnev väljapanek annab külastajatele mitmekülgse ülevaate olukorrast Eesti metsades ja on arvult kaheteistkümnes.

Alates märtsist hindasid spetsialistid üle Eesti 1571 jahitrofeed, mis on rekord. Saadi 1328 medalit väärivat jahimälestist: 326 pälvisid kuldse, 424 hõbedase ja 578 pronksise autasu.

“Tipptrofeede tase on aastatega märgatavalt tõusnud,” ütles trofeede ekspert Andres Lillemäe. “Tänavusel trofeenäitusel kajastub eelkõige seakatku suur mõju metsas, ent hüppeliselt rohkem on esitatud kopra ja suurkiskjate trofeesid.”

Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust ütles, et Sagadisse on koondatud jahitrofeede paremik ja näituse korraldamine on jahimeestele oluline organisatsioonisisene töö. “Tänu sellele näeb külastaja, millised uhked loomad meie metsades ringi liiguvad. Säärane jahimees, kes huvitub ainult ulukite surmamisest ja ei liiguta sõrmegi nende eest hoolitsemiseks, ei vääri jahimehe nime, vaid on põlatud lihakütt ja paugutaja,” tsiteeris Puust 1938. aasta jahimehe käsiraamatut.

Jahitrofeede väärtustamine seisab tema sõnul kolmel vaalal: esimene on jahikultuuriline, teine pedagoogiline ja kolmas teaduslik. “Trofeede süstemaatiline kogumine, mõõtmine ja kataloogimine annab meile informatsiooni teadustööks ja populatsioonide olukorra hindamiseks,” ütles Margus Puust.

“Jahimehed võtavad vastutuse ulukite heaolu eest ja suhtuvad neisse väärikalt, neid hooldades ja küttides,” lubas Puust. “Anname sõnumi, et võtame vastutuse nii ühiskonna kui ka ulukite ees, kui ulukitel ei ole kõige parem ajad.” Ta tõi näiteks sigade Aafrika katku, mille puhul just jahimehed tulid appi nii ulukitele kui ka ühikonnale. “Oleme samal ajal metssigadele advokaatideks ja ühiskonnale ühiskondliku tellimuse elluviijateks, et takistada haiguse levimist farmidesse,” sõnas Margus Puust.

Eesti Jahimeeste Seltsi trofeekomitee esimehe, näituse peakorraldaja Andres Lillemäe sõnul on näitusel kaks äärmust. “Jahimehed ei küti ainult häid trofeesid, vaid kütivad ka viletsaid trofeesid. Nii reguleerime ulukite tasakaalu, sest jahipidamine on tasakaalu hoidmine rohusööjate ja lihasööjate, metsa ja inimühiskonna vahel.”

“Meil on need ulukid alles, mida Euroopas enam ei ole, meil on ainulaadne riik, isegi Lätis ei ole kõiki neid loomi ega jahiloomi, mis meil on,” lausus Lillemäe.

Sagadis elava ja näitust üles pannud Peeter Hussari sõnul on tänavusel näitusel üks uus Eesti tipptrofee – Võrumaal kütitud metssiga. “Üle 140 punkti. Sellist asja pole Eestis varem olnud,” ütles Hussar. Samamoodi on üks Viljandimaal kütitud metskits 40 aasta kokkuvõttes tipu ületanud.

Hussar nimetas tähtsaks jahimeeste süsteemset tööd, mille tulemus on näha Saaremaa ja Hiiumaa hirve asurkonnas. Seal on tase 20 aastaga tõusnud tervelt kahe medaliklassi võrra. “See on väga karmi käega töö tulemus,” lausus Hussar.

Jahitrofeede näitusi on korraldatud alates 1968. aastast. Tänavune näitus on järjekorras kaheteistkümnes. Komisjonid hindasid põdra-, metskitse- ja punahirvesarvi; metsseakihvasid; ilvese-, hundi- ja karunahku; hundi-, karu-, ilvese-, kopra-, mägra-, rebase-, šaakali- ning kährikukoljusid. Välismaistest liikidest hinnati näiteks mufloni-, mägikitse-, dagestani tuura, muntjaki-, impala-, muskusveise-, izjubri- ja valgesaba-gnuu sarvi; hiina vesihirvekihvasid ning pruuni tähnikhüääni koljut.

Tagasi üles