Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rahvarõivanäitusel on kõigil äratundmisrõõmu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eri paigust pärit põllepitsidega kaunistatud sein on üks osa näitusest. Pildil paistavad ekspositsiooni talvealas Märjamaa (vasakult), Jämaja, Lüganuse, Pühalepa ja Rannu rahvarõivad. | FOTO: Sille Annuk

ERMi endises näitusemajas tundsid Eesti eri paigust pärit muuseumilised tihti huvi, miks nende piirkonna rahvarõivaid näitusel väljas pole, kuigi muuseumis vahetati kostüüme paari-kümne aasta jooksul pidevalt.

Nüüd võib näiteks Lääne-Virumaalt Väike-Maarjast, Valgamaalt Karulast või Läänemaalt Karuselt saabunud huviline uuel näitusel uudistada, milliseid rõivaid ühes või teises piirkonnas kanti.

Kostüümid on näituse jaoks kogutud peamiselt enne esimest maailmasõda. Kõige vanemad rõivad pärinevad 18. sajandi lõpust. Veel vanemaid saab näha aga muuseumi püsinäitusel, kus teiste hulgas on väljas näiteks pikitriibuline seelik või Mulgi kitsas vaipseelik. Need on pärit 18. sajandi keskpaigast.

Oma lugu

Enamik rõivaid on näitusel originaalid, kuid oli ka esemeid, mis olid nii halvas seisus, et neid ei saanud eksponeerida. Üks nendest on Märjamaa seelik, mis on uuesti kootud.

Igal rahvarõivanäituse esemel on oma lugu, kuidas see muuseumi jõudis. Kambja rahvariided toimetas ERMi näiteks luuletaja Henrik Visnapuu, Rõuge rõivad aga kirjanik Marie Heiberg.

«Kui vaatan Henrik Visnapuu kogusid, siis näen, et ta oli neid annetades 20–21-aastane noormees. Nii huvitav, kuidas noored poisid tulid ja ütlesid, et hakkavad vabatahtlikeks korjajateks,» rääkis suure rahvarõivanäituse kuraator Reet Piiri.

Osa lugusid on ka värskemad. Paar aastat tagasi helistas muuseumisse inimene, kelle vanaema oli surnud, kuid temast oli järele jäänud väga palju Kirbla asju. Helistaja oli Piiri sõnul öelnud, et kui muuseum neid ei soovi, viskab ta need lihtsalt prügikasti. Loomulikult võttis muuseum need vastu ja nüüd on nende seas olnud rahvarõivad näitusel väljas.

Meesteriideid vähe

Rahvarõivanäitusel on esemeid üle tuhande. Aastaaegade kaupa tulevad klaasi taha veel väiksed esemed, nagu alusseelikud, mida tavaliselt näitusel ei näe. Komplekte on 152, millest 13 on meesterõivad. Koos püsinäituse riietega on ERMis väljas üle paarisaja rahvarõivakomplekti.

Piiri sõnul on meesterõivaid näitusel vähe, sest need on muuseumisse jõudnud lihtsalt nii ärakantult, et neid pole võimalik eksponeerida. Praegu on meeste rõivaste mannekeenid veel Võrus tegemisel ja avamiseks Tartusse ei jõua.

Erinevad teemad

Rahvarõivad peegeldavad näitusel riietuse geograafilist ja aastaringset mitmekesisust. Nii ongi ekspositsioon jaotatud aastaaegade järgi neljaks teemaruumiks.

Kevadises ja suvises teemaruumis on kõige enam just neid riideid, mida võib näha tantsu- ja laulupidudel. Talveruumis on rõivakandjal seljas täiskomplekt särgist paksu kasukani. See tähendab, et mõningal juhul läheb mantli all rõivailu kaotsi.

Keset ekspositsiooni on lava, millel liiguvad kaksteist rahvarõivastes mannekeeni, nagu modellid laval.

Kui näiteks Pühalepa rahvarõivastes on tähtsal kohal suured käised ja pitsilised põlled, siis ekspositsioonil kaovad need pikkade varrukatega kampsuni ja pika kuue alla ära.

Reet Piiril on sellest muidugi väga kahju, kuid teisalt annab see tema arvates hea ettekujutuse, kuidas meie esivanemad talvel riietusid, sest meil peetakse väga palju kõikvõimalikke tantsupidusid, kus rahvariiete peal kantakse nüüdisaegseid jakke.

Selleks et Eesti rahvariided väärtustada ja näidata, et need pole lihtsalt talupojarõivad, on keset ekspositsiooni näituse kujundaja Iir Hermeliini eestvedamisel ehitatud lava, millel kaksteist rahvarõivastes mannekeeni liiguvad, nagu modellid laval.

Suur rahvarõivanäitus jääb ERMi umbes aastaks kuni «Eesti Vabariik 100» näituseni.

ERMi suur rahvarõivanäitus

  • Avatud 22. juunist
  • 152 rahvarõivakomplekti kõikidest Eesti kihelkondadest
  • Näitus jääb avatuks umbes aastaks
  • Kuraator Reet Piiri, kujundus Iir Hermeliin, pitsornamendid ja kataloog Angelika Schneider
Tagasi üles