Rahvarõivanäitusel on kõigil äratundmisrõõmu

Eri paigust pärit põllepitsidega kaunistatud sein on üks osa näitusest. Pildil paistavad ekspositsiooni talvealas Märjamaa (vasakult), Jämaja, Lüganuse, Pühalepa ja Rannu rahvarõivad. Foto: Sille Annuk

ERMi endises näitusemajas tundsid Eesti eri paigust pärit muuseumilised tihti huvi, miks nende piirkonna rahvarõivaid näitusel väljas pole, kuigi muuseumis vahetati kostüüme paari-kümne aasta jooksul pidevalt.

Nüüd võib näiteks Lääne-Virumaalt Väike-Maarjast, Valgamaalt Karulast või Läänemaalt Karuselt saabunud huviline uuel näitusel uudistada, milliseid rõivaid ühes või teises piirkonnas kanti. 

Kostüümid on näituse jaoks kogutud peamiselt enne esimest maailmasõda. Kõige vanemad rõivad pärinevad 18. sajandi lõpust. Veel vanemaid saab näha aga muuseumi püsinäitusel, kus teiste hulgas on väljas näiteks pikitriibuline seelik või Mulgi kitsas vaipseelik. Need on pärit 18. sajandi keskpaigast.