Päikese käes olemine toob tervise ja elujõu

Päikesepaiste. Foto: Elmo Riig

Meie kliimavööndis elades napib päikesevalgust enamikul kuudel aastast, seetõttu pole ime, et see võib põhjustada organismis nõrkust ja jõuetust. Sestap tasub pimedal ajal – oktoobrist märtsini – profülaktika mõttes võtta lisaks D-vitamiini.

 

Lääne meditsiini rajaja Hippokrates ütles juba umbes 400 a eKr, et kõige tervislikum on elada mäe päikesepoolsel küljel. Ja eks ta tõsi ole – neil, kes elavad 35. laiuskraadist ekvaatori poole, on tervislik kogus päikesekiirgust olemas terve aasta vältel. Meil, kes me elame 56‒60 laiuskraadil, on D-vitamiini sünteesiks vajalik hulk päikesekiirgust olemas vaid suvisel keskpäeval kella 10‒14 vahel.

Sestap pole ime, et Eestis on umbes 70%-l inimestest talvisel ajal D-vitamiini puudus. Eriti hoolikad peaksid olema D-vitamiini taseme jälgimisel rasedad, väikelapsed ja noorukid, sest kasvavas organismis D-vitamiini puuduse tagajärjel saavad kannatada kõige enam luud ning võib tekkida rahhiit. Selle vältimiseks rikastatakse paljudes riikides D-vitamiiniga laste piimasegusid, piima, hommikusöögihelbeid, mahla.

Hormoon, mida toodab inimkeha

D-vitamiini ei ole tegelikult vitamiin, vaid hormoon, kuna meie keha on võimeline seda ise päikesest saadava UV-kiirguse toimel tootma. Ida-Tallinna Keskhaigla kesklabori bioanalüütilise töö koordineerija Kaja Osi kinnitusel annavad keha D-vitamiininappusest märku erinevad väsimustunnused: jõuetus, lihaste nõrkus, kurnatus. Lisaks võib esineda raskustunne jalgades, valu luudes, sagedased infektsioonhaigused, depressioon. Reeglina tähendab see, et D-vitamiini on organismis tunduvalt vähem kui normaalseks peetakse. D-vitamiini puuduse saab selgeks teha vereanalüüsiga ning kui tulemus on suurem kui 75 nmol/L, ei ole muretsemiseks erilist põhjust. Muret peaks tundma siis, kui tulemus on väiksem kui 50 nmol/L. Sel juhul saab abi tablettidest, tilkadest või õlikapslitest – parima lahenduse oskab soovitada arst.

Mida teha aga, kui D-vitamiini on organismis äärmiselt üle normi ehk vereanalüüsi tulemus on suurem kui 370 nmol/L? Siinkohal kinnitab Kaja Osi, et seda probleemi esineb väga harva. Võib-olla siis, kui inimene pikema aja jooksul tarvitab järjepidevalt D-vitamiini ülisuuri koguseid toidulisandina, kuid ka sel juhul läheb kõrvalnähtude, ntiiveldus, sügelus, kõrge vererõhk, kõhuvalu, janu jne, tekkimiseks palju aega. Arstide järelevalve all on inimesel võimalik normaalne D-vitamiinitase saavutada juba mõne päevaga.

Päike, toit ja vitamiinid

Millistest allikatest saab inimene D-vitamiini? Kindlasti on üks tähtis allikas päike, värskes õhus päikese käes viibides saab inimene neljal suvekuul kätte vajaliku koguse D-vitamiini, kuid ülejäänud ajal aastast on päikest Eestis nii vähe, et D-vitamiini sünteesi nahas ei toimu.

Vähesel määral ja mõistlikkuse piires aitab solaarium. Hea ei ole ka liiga intensiivne lõunamaareis, sest kui nahk on kuumast päikesest põlenud, siis D-vitamiini sünteesi nahas enam ei toimu. Tulemuseks on vaid tugev nahapõletus, naha kiirenenud vananemine ja kortsud tulevikuks. Liigse nahapõletuse korral ei saa jätta märkimata ka nahavähi tekkimise ohtu. Selleks peaks heleda nahaga inimesed lõunamaareisil kindlasti kasutama päikesekaitsekreemi, mille kaitsefaktor on suurem kui 15. Samas soovitatakse vajaliku UV-kiirguse koguse saamiseks olla mõned minutid ilma päikesekaitsekreemita, et organism saaks toota vajaliku koguse D-vitamiini.

Seepärast tasub võtta asja mõistusega: viibida võimalikult palju päikese käes – abiks on ka käte ja näo päikesele näitamine, kuid võimalusel eelistada mõõdukat ülekehapäevitust, süüa võimalikult mitmekesiselt. Eriti külluslikult sisaldavad D-vitamiini rasvane kala, munad, piim, või, maks, juust, seemned, teravili. Pimedal ajal tasub teha profülaktika mõttes üks D-vitamiini kuur.

Miks organismile D-vitamiini vaja on?

Kaja Osi sõnul reguleerib D-vitamiin kaltsiumi ja fosfori imendumist peensoolest ning nende ainete talletumist luudes ja hammastes. D-vitamiin hoiab korras närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, aitab veresuhkrul püsida õigel tasemel, reguleerib vähirakkude tekkimist, mõjutab mitmete raskete haiguste nagu polüskleroos, autoimmuunhaigused jt teket ja kulgu ning võimaldab verel hüübida. Seega võib öelda, et D-vitamiin äärmiselt vajalik vitamiin, mis mõjutab organismi nohust kuni vähkkasvajateni.

D-vitamiini omandamist võivad häirida mitmed meditsiinilised põhjused: imendumishäired peensooles, ülekaalulisus, vanus, liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, ravimite pikaajaline tarvitamine, maovähendusoperatsioon.

Kindlasti on parim ennetus D-vitamiini taseme säilitamiseks organismis mitmekülgne tasakaalustatud toit, päikesevalgus ja tervislikud eluviisid.