Jekaterinburgis toimus Arvo Pärdile pühendatud minifestival

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvo Pärt.
Arvo Pärt. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus viibis koos delegatsiooniga 13.-15. juuni visiidil Jekaterinburgis, kus ta osales Arvo Pärdile pühendatud minifestivalil ning tutvus 2015. aastal avatud Boriss Jeltsini Keskusega.

 

Teisipäevast kolmapäevani toimusid Jekaterinburgis režissöör Dorian Supini Arvo Pärdist jutustavate dokumentaalfilmide linastused, kokku näidati kolme täispikka ja kolme lühifilmi. Kohal viibis produtsent Kari Jokelainen, kes filme eelnevalt tutvustas ning vastas hiljem publiku küsimustele. Ürituse algatajaks ja saatkonna kultuurinõuniku Dimitri Mironovi koostööpartneriks oli Jekaterinburgi filmifestivali “Kinoproba” direktor Lilija Nemtšenko. Suursaadiku Hilpuse sõnul kujunes eriti külalisterohkeks ürituse avamine, kui toimus enne filmiseanssi kontsert Jeltsini Keskuse Vabaduse saalis, kus kohalikud noored muusikud esitasid Arvo Pärdi teoseid.

Ürituste toimumispaigaks oli mainekas Jeltsini Keskus, mida Eesti saadik külastas esmakordselt. Tegemist on kaasaegse ja mitmekülgse kultuuri- ja hariduskeskusega, mis ühelt poolt annab ülevaate Venemaa esimese presidendi elukäigust ja talletab sellega seotud materjali. Lisaks pakub laiahaardelise pildi 1980. aastate lõpu – 1990. aastate alguse murrangulisest ajajärgust, mil varises “raudne eesriie”, kommunistliku partei ainuvõim asendus demokraatia ja vabaturumajandusega ning Nõukogude Liit lagunes iseseisvateks riikideks. Keskuse väljapanek kajastab Jeltsini ajastut silmapaistva objektiivsusega ja moonutusteta, ka Jeltsini poolt toetatud Balti riikide iseseisvumisprotsessil on seal oma koht. Omavahelises vestluses arutlesid suursaadik Hilpus ja Jeltsini muuseumi direktor Dina Sorokina, milliseid ühistegevuse võimalusi võiks edaspidi leiduda Eesti ja Venemaa lähiajaloo põimuvate peatükkide uurimisel ja tutvustamisel.

Jekaterinburgi linnapea Jevgeni Roizman võttis külalised Eesti saatkonnast vastu tema poolt asutatud muuseumis, kuhu ta on koondanud ainulaadse Sverdlovski oblasti vanausuliste ikoonide kogu. Linnapea meenutas oma aastakümnete taha ulatuvaid kontakte Eestiga ning kinnitas valmisolekut toetada Eestiga seotud koostööprojekte ka edaspidi. Linnapeale pakkusid suurt huvi Tallinna kogemused tasuta ühistranspordi kasutuselevõtul, millega ta lootis lähemalt tutvuda.

Toimus veel kohtumine Sverdlovski oblasti asekuberneriga, kus puudutati majandus- ja kultuurikoostöö väljavaateid. Jekaterinburg kuulub Venemaa suurlinnade hulgas kõige edumeelsemate ja innovaatilisemate hulka, kust suhteliselt palju inimesi külastab turistidena Eestit. Senine kultuurikoostöö Eesti ja Jekaterinburgi vahel on olnud üsna tihe ning uusi võimalusi selle hoogustamiseks pakub EV100 juubeliaasta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles