Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Enn Kuusk: Põhiline õpe algab alles pärast juhiloa saamist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Pärnu teenekaim sõiduõpetaja Enn Kuusk leiab, et 45-minutise sõidueksami asemel piisaks kümnest minutist, saamaks teada, kas õpilane oskab autot juhtida. | FOTO: Mailiis Ollino

Aasta-aastalt väheneb Eesti riikliku autoregistrikeskuse (ARK) B-kategooria sõidueksami läbimise protsent. Järjekorrad on pikad ja sõidueksamile pääseb alles mitu kuud pärast autokooli lõpetamist. Selle ajaga on õpitu juba meelest läinud.

Pärnu teenekaima sõiduõpetaja Enn Kuuse sõnutsi on sõidueksami madala läbimisprotsendi taga tõsiasi, et eksami nõudmised on läinud karmimaks. Küll leiab 70aastane härrasmees, et 45minutise sõidueksami asemel piisaks tema meelest kümnest minutist, saamaks teada, kas õpilane oskab autot juhtida.

Olete juba 43 aastat sõiduõpetaja olnud. Millised isikuomadused peavad sõiduõpetajal olema?

Südame teeb soojaks see, kui õpilane helistab ja annab teada, et ta sooritas eksami esimese korraga.

Rahulikkus eelkõige. Kui õpilane teeb vea, ei saa seda talle pahaks panna. Tal ei ole kogemust. Ei tohi unustada, et kui inimene tuleb autokooli, ei pea ta midagi oskama. Tihtilugu õpilased räägivad esimesel sõidutunnil, et nad ei oska kohe üldse. See ongi koht, kus õppida.

Saite oma esimesed õpilased 1974. aastal. Kui palju on liiklus selle ajaga muutunud?

Nagu öö ja päev. Sõidukeid oli toona väga vähe. Õppesõitu tohtis alustada igalt poolt, sest liiklus oli hõre. Praegu ei saa küll alguses tänavatele minna, tuleb ikka platsil alustada. 1974. aastal polnud õppeväljakuidki, need tulid hiljem. Vigursõitu harjutati suvalisel põllul.

Olete kindlasti palju näinud. Äkki pajatate mõne naljakama loo?

Hea on see, et pika karjääri jooksul pole ma kordagi õnnetusse sattunud. Huvitav seik meenub 1980ndatest, kui üks õpilane sooritas õppeplatsil harjutust. Tema oli üksi autos, mina vaatasin taamalt. Piiratud alal tuli ümber nurga tagurdada. Alguses sujus kõik kenasti: tagurdas tasakesi ja oli juba ülesande peaaegu lõpetanud, kui ühtäkki ajas pedaalid sassi ja vajutas piduri asemel gaasi põhja.

Seejärel võttis käed roolilt ja pani silme ette, hakkas kisama.

Põrutas läbi aia põllule ja pani metsa poole ajama. Õnneks suutis ta jala pedaalilt võtta ja enne metsa pidama saada.

Mis on sõiduõpetaja ameti puhul kõige parem?

Südame teeb soojaks see, kui õpilane helistab ja annab teada, et ta sooritas eksami esimese korraga.

Mida soovitaksite neile, kes tahavad loa kiiresti kätte saada?

Õppesõit tuleks läbida võimalikult lühikese ajaga. Ühest sõidust nädalas jääb väheks. Sõitma peaks kolm-neli korda nädalas. Kooli lõpus tuleks end kohe ARKi kirja panna ja teooriaeksam ära teha. Siis tekib probleem, kuna ARKi sõidu järjekorrad on tihtipeale kaks kuud. Kui algajal juhil jääb kaks kuud vahele, ununeb tal sõit ära. Tunnen isegi, et kui olen kuu aega puhkusel olnud ja seejärel autorooli istun, pole ma see, kes enne. Sel juhul tuleks lisasõidutunde võtta.

/ PP

Miks sõidueksamitel läbi kukutakse? Millised on levinumad vead?

Kõige sagedasem on vale paiknemine, pööretel sõidetakse tee äärest liiga kaugele. Poolik ümberreastumine, näiteks ühesuunalisel teel tuleb vasakule keerata, aga jäetakse liiga palju ruumi ja keeratakse tee keskelt. Maanteesõidus kehtib reegel, et tuleb sõita tee parempoolses ääres, mitte keskel. Väga levinud viga on ringteel sõites hoida liiga vasakule. Suunatule näitamisel eksitakse, pannakse see sisse ja minnakse. Tegelikult tuleb suunatuli sisse panna, veenduda, et kedagi kõrval rajal ei ole, ja siis minna.

Miks eksamitel põrujate arv aasta-aastalt suureneb?

Läbisaamise protsent sõltub suuresti sellest, kui palju nõutakse. Varem lasti eksamilt läbi lõdvemalt. Juhiloa saamist võib võrrelda spordivõistlusega: kui panna latt 1,5 meetri kõrgusele, hüppavad kõik sealt üle ja pääsevad finaali ehk saavad loa kätte. See ei näita veel, et nad sõita oskaksid. Kui latt panna kõrgemale, pääsevad finaali ainult paremad.

Raskete liiklusõnnetuste arv on iga aastaga kahanenud. Vabariigi algusaastatel küündis liiklusõnnetustes hukkunute arv aastas 400–500ni, viimased kümme aastat on see arv jäänud alla 100.

Kui sõiduõpetajana alustasin, olid eksamitulemused vastupidised: sõidueksami läbimise protsent oli kuskil 90, teooriaeksami oma 60–70. Ma ei usu, et õpilased, kes praegu autokooli lõpetavad, on sõiduoskuse poolest halvemad kui need, kes 20 aastat tagasi eksami sooritasid.

Kas autokoolid treenivad õpilasi ARKi eksamiks või selleks, et nad liikluses hakkama saaksid?

Pigem eksamiks. Kui ma sellisteks toiminguteks, nagu ARKi eksamil nõutakse, õpilasi ette ei valmista, ei tee nad eksamit ära. Nipiga kohad Pärnus tuleb läbi sõita, sest sinna eksamil viiakse. Ühesõnaga valmistan õpilased ette eksamiks, et nad saaksid juhiloa kätte ja hakkaksid iseseisvalt edasi õppima.

Millistes nipiga kohtades enim põrutakse?

Kindlasti viiakse õpilased Port Arturi ristmikule. Teine koht on Laialt tänavalt sillale tõus, kus auto on väikese kalde all. Stoppmärgiga ristmik Rüütli ja Aia tänava nurgas.

Audru poolt linna tulles Comarketi parklasse keerates tuleb tähele panna, et keelumärk on ees. Audru poole sõites tehakse tagasipööre vales kohas. Karja tänava ringristmikul keeratakse kaasliiklejatele tihtipeale ette.

Ehk kõik inimesed ei peakski luba saama? Kas leidub selliseid, kellele autosõit üldse ei sobi?

Kahtlemata. Mõni tuleb sõidutundi ja mõistab, et see ei ole talle, ja lööb käega. Paljud ei valda autosõitu ja nende tunnetus ei ole kõige parem. Aga kõige ohtlikumad juhid on need, kes oma võimeid üle hindavad.

Kas olete kunagi trahvi saanud?

Ühe korra aastal 1972. Ma sõitsin liiga aeglaselt Moskvas suurel teel, kus oli ühes suunas kuus sõidurida. Mina olin kõige vasemal ja otsisin kohta, kus tagasipööret teha. Võtsin hoo pisut maha, et vaadata, kas nüüd saab tagasi. Äkki kuulsin miilitsa vilet. Sõitsin tema juurde ja ta ütles mulle kaks sõna: “Zdjess Moskva (see siin on Moskva)”. Sellega andis ta mõista, et nii vaikselt siin ei sõideta, ja tegi rubla trahvi.

Tagasi üles