Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uroloog: mehed, hakake oma eesnäärme tervisest rohkem rääkima!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesnääre. | FOTO: www.meestekuu.ee

Möödunud nädalavahetusel kogunes Tallinnas Soome eesnäärmevähi patsientide assotsiatsioon, kohtumisest võtsid osa ka Eesti patsiendid. Uroloogi dr Toomas Tamme sõnul on meil Soome eeskujust palju õppida, ka Eestis oleks vaja sarnane patsiendiorganisatsioon luua, kuid selle toimimiseks peaksid Eesti mehed julgema oma eesnäärme tervisest ka avalikult rääkida.

„Patsiendiorganisatsiooni eesmärgiks on pakkuda patsientidele ja nende lähedastele eelkõige psühholoogilist tuge,“ rääkis Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse liige dr Toomas Tamm. „Vähidiagnoosi saamine on hirmutav kogemus igaühele, kuid eriti meeste jaoks, kes ei kipu terviseprobleemide üle arutama. Võimalus jagada kogemusi inimestega, kes on sama läbi elanud või läbi elamas, on vähihaigete elukvaliteedi küsimuses oluline faktor. Meil tuleks jätkuvalt püüelda selle poole, et eesnäärmevähi patsiendiorganisatsioon hakkaks Eestis aktiivselt tegutsema.“

Eestis on püütud juba kahel korral sellist patsiendiorganisatsiooni luua, kuid nende tegevus on jäänud lühiajaliseks. „Mõlemal korral on organisatsiooni loomine baseerunud ühe aktiivse inimese initsiatiivil. Üks inimene ei suuda kaasata kogu gruppi, kes seda haigust põevad – neid on Eestis täna ligikaudu 10 000 meest. Toimiva organisatsiooni jaoks tuleks leida vähemalt 10 aktiivset liiget,“ selgitas dr Toomas Tamm. „Põhjus, miks mehed ei ole initsiatiiviga kaasa tulnud, peitub selles, et nad häbenevad ega taha oma haigusest avalikult rääkida. See on juba palju laiem sotsiaalne probleem ja seega ma kutsun mehi üles – hakake oma eesnäärme tervisest rohkem rääkima, see aitab ühiskonnas eesnäärmeprobleemidega kaasnevat tabu murda!“

Eesnäärmevähk on täna Eestis kõige sagedamini diagnoositud kasvajaliik meestel, igal aastal diagnoositakse meil umbes 1000 uut eesnäärmevähi juhtu. „Patsiendiorganisatsioon kaudu oleks patisentide laiapõhjalisel lektoraadil võimalus rohkem kaasa rääkida näiteks kaasaegse ravi küsimustes, mis paneks mõtlema ka riiklikud rahastajad,“ lisas dr Tamm.

Soomes on eesnäärmevähi patsiendiorganisatsioon aktiivselt tegutsenud juba üle 20 aasta. Sinna kuulub täna üle 1800 aktiivse liikme. „Patsientide tugigrupid on olulised, sest isegi kui arstid ja õed teevad suurepärast tööd, on haiglas veedetud aeg tänapäeval väga lühike. Meestel võtab vähiraviga kaasnevate muutustega kohanemine tunduvalt kauem aega,“ sõnas Soome eesnäärmevähipatsientide assotsiatsiooni tegevdirektor Kimmo Järvinen. „Soomes haldab assotsiatsioon kokku 10 tugigrupi tööd üle riigi, kes kohtuvad regulaarselt iga 2-4 nädala järel.“

Järvineni sõnul on ka Soome mehed oma terviseprobleemidest rääkimisel tagasihoidlikud, kuid aastate jooksul on leitud toimiv süsteem, mis hoiab organisatsiooni aktiivselt töös. Igapäevast tegevust juhib tegevdirektor, kuid organisatsiooni strateegia paneb paika 12-liikmeline juhatus, kuhu kuuluvad nii patsiendid, uroloogid, onkoloogid kui vähiravi õed.

„Üks olulisemaid küsimusi, ja sellest võiksite ka Eestis alustada, on korraldada loengud aktiivsetele liikmetele, kes hakkavad grupi tegevust juhtima, et neil oleks piisavad oskused ja teadmised meeste aitamiseks,“ soovitas Järvinen.

Dr Tamme sõnul saaksid ka arstid patsiendiorganisatsiooni loomisele kaasa aidata, kui nõustamise käigus sellisest võimalusest rohkem rääkida. Ka meedias teavitamisest võiks kasu olla. „Soome patsiendiorganisatsioonile pani aluse üks väga aktiivne poliitik ja parlamendi liige. Tema oskused ja tase avalikkusega suhtlemisel olid hoopis teised kui tavalisel patsiendil. Ma väga loodan, et Eestis leidub selliseid julgeid mehi, kes on valmis juba lähitulevikus selle ülesande enda peale võtma,“ lisas dr Tamm.

9. – 10. juunil Tallinnas Viru hotelli konverentsikeskuses toimunud kohtumisest võttis osa 22 Soome patisenti koos lähedastega. Kaasaegse ravi võimalustest rääkis teiste seas dotsent dr Timo Joensuu Soome erakliinikust Docrates. Kohtumisest võtsid osa ka mitmed Eesti eesnäärmevähi patsiendid ja loengu pidas Tartu Ülikooli kliinikumi vähiravi õde Kaidi Tuisk.

Tagasi üles