Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Need haigused ei tapa, aga piinavad inimesi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eesti reumaliidu juhatuse liige ja Pärnu haigla reumaõde Kersti Ossaar sõnas, et luu- ja liigesehaigused kimbutavad noorigi. | FOTO: Gertrud Alatare

Tihti arvatakse, et luu- ja liigesehaigustega, mida rahvakeeli kutsutakse reumaks, on hädas keskealised ja vanemad inimesed, ent need tõved kimbutavad ka noori. “Need haigused ei tapa, aga piinavad inimest,” nentis Pärnu haigla reumaõde ja Eesti reumaliidu juhatuse liige Kersti Ossaar.

Ossaar lausus, et kuigi rahva seas kasutatakse mõne luu- ja liigesehaiguse puhul tihti sõna “reuma”, ei ole tegelikult sellenimelist haigust olemas. “Inimesed kasutavad seda, kuna nii on mugav öelda, ent tegu on reumaatiliste ehk luu- ja liigesehaigustega, mida on teada pea 200,” seletas ta.

Kui keskealistel ja vanematel inimestel võib esineda nii kroonilist liigesepõletikku ja pikaaegsest raskest füüsilisest tööst või suurest koormusest liigesekulumust ehk artroosi, on noorte seas kõige sagedasem haigus krooniline liigesepõletik ehk reumatoidartriit.

“Liigesepõletikku võib olla eri vanuses inimestel, enamasti naistel. Kuigi harilikult põevad seda üle 50aastased, võib haigust esineda noortel ja lastelgi,” märkis Ossaar, kelle sõnutsi on Eestis krooniline liigesepõletik avastatud isegi kümnekuusel. “Lastel tuleb see enamasti välja teisiti, näiteks ei hakka laps kõndima või ei taha jalale astuda.”

Kindlasti on üks määrav tegur stress. Naistel võib haiguse vallandada sünnitamine, mis koormab organismi väga.

Reumatoidartriit lööb üldjuhul välja põlve- või randmetursena, tekitades valu. Et tegu on süveneva haigusega, vajab see baasravi, mis takistab haiguse kulgu. “Esmalt võetakse ravimite abil valu ära ja surutakse põletik maha. Seejärel määratakse inimesel haigust modifitseeriv ehk haiguse kulgu pidurdav ravi, mis kestab kogu elu,” rääkis Ossaar.

“Mõnikord ei mõista inimesed, eriti noored, et kui turse ja valu on maha saadud ja nad tunnevad ennast hästi, tuleb siiski raviga jätkata. Liigestes toimuvad juba muutused, aga ravi katkestades ei pidurda ägenemist miski. Inimesed ei pruugi midagi tunda, aga seda on röntgenipildi abil näha,” selgitas Ossaar, lisades, et pikaajalise ravita seisund halveneb.

“Millise aja jooksul muutused toimuvad, sõltub, kui ägedal kujul inimene haigust põeb,” märkis reumaõde. Parimal juhul tähendab see, et põletik lööb välja korra kümne aasta tagant. Halvimal aga haiguse kiiret kulgu, mille korral võib peagi juhtuda, et inimene ei saa enam põletikus kohti liigutada, sest need muutuvad jäigaks. Nii võib häiritud olla sõrmede töö ja seetõttu nööpiminegi. Randme jäigastudes kujuneb keerukaks noa kasutamine, põlvede kangestudes liikumine.

“Aga see võib mõjutada töödki. Näiteks, kui inimene töötab masseerijana, pean talle ütlema, et tema kätele on see koormus liiga suur,” tõi Ossaar elulise näite.

Kui reumatoidartriiti põdevatest inimestest moodustavad enamiku naised, on noorte meeste põhimure jäigastav lülisambapõletik ehk Behterevi tõbi.

“Lülisammas muutub kui pillirookepiks ehk jäigastub. Ajapikku kujuneb inimesel justkui palvetaja kehahoiak: lõug ja kõht on eespool. Kaela ta eraldi liigutada ei suuda, vaid kasutab pöörates kogu keha. Samuti võivad haigusega välja lüüa silmapõletikud,” lausus reumaõde, nentides, et see on raske ja süvenev haigus, mis vajab baasravi kohe, kui see avastatakse.

“Sellele haigusele on omane, et inimesel on hommikuti ärgates selg väga kange. Kui seda sümptomit tähele pannakse, tuleks minna arstile,” kõneles Ossaar.

Osa inimesi jätab ravi pooleli. Ossaare jutu järgi on ette tulnud olukordi, kus inimene pöördub näiteks posija poole ja aastaid hiljem jõuab arsti juurde tagasi veel raskemas seisus kui varem. “Ja siis hakkame raviga otsast peale. Aga kui ta saanuks baasravi, oleks ehk haigus olnud kontrolli all,” nendib Ossaar.

On mitu põhjust, miks ravi pooleli jäetakse. Esiteks ei pruugi inimesed suuta endale tunnistada, et on haiged. “See on raske just noortele, eelkõige meestele,” möönis Ossaar.

Aga põhjus võib seisneda kõrvaltoimeteski, mida kardetakse. “Noored kasutavad info hankimiseks internetti, kust nad loevad, kuidas kellelgi on kõrvaltoimed välja löönud. Aga need on üldteadmised, sest iga inimene on erinev. Ja see, et mõni kõrvaltoime ühel välja lõi, ei pruugi tähendada, et teisel samamoodi juhtub,” julgustas Ossaar arste rohkem usaldama. “Arstid on seda eriala õppinud. Nad teavad kõrvaltoimeid, mis tekkida võivad, ega määra ravi kergekäeliselt. Kui peakski mõni kõrvaltoime välja lööma, tuleb arstiga rääkida, proovitakse teist ravi.”

Miks luu- ja liigesehaigused tekivad? “Reumatoloogid ütlevad, et kui keegi saaks teada, millest need tekivad, vääriks ta preemiat,” märkis õde, täpsustades, et haigustekitajaid on mitu. “Kindlasti on üks määrav tegur stress. Naistel võib haiguse vallandada sünnitamine, mis koormab organismi väga. Kuigi luu- ja liigesehaiguseid pärilikuks ei peeta, võib siiski olla eelsoodumus,” tõi Ossaar näiteid. “Rolli mängib seegi, kas liigesed on saanud külmetada, milline on inimese toitumus ja kui palju ta puhkab.”

Reumaõde rõhutas, et luu- ja liigesehaigused puudutavad kogu organismi. “Need on autoimmuunsed haigused: organism hakkab võitlema enda kaitsekehade vastu. Ravi surub maha haiguse ägenemise. Aga kui see ägenebki, esineb haigus vaiksemal kujul kui ravita,” avaldas Ossaar. Luu- ja liigesehaigused küll ei tapa, aga on õige ravita piinarikkad.

Kuidas luu- ja liigesehaigust leevendada?

“Oluline on võimelda, käia taastus- ja külmravis ning massaažis. Samuti on tähtis palju liikuda, sõita jalgrattaga, ujuda, kepikõndi harrastada. Need tegevused hoiavad lihased toonuses,” ütles Pärnu haigla reumaõde ja Eesti reumaliidu juhatuse liige Kersti Ossaar. Ta lisas, et väga tervitatav on, kui inimene enne mõne nimetatud tegevuse alustamist arsti või reumaõega konsulteerib, saamaks teada, mis tema haiguse puhul kõige paremini sobiks. “Reumaõe jutule pääsemiseks on küll vaja saatekirja, kuid vastuvõtul antakse inimesele teavet nii abivahendite kasutamise, ravimite võtmise, haigusega toimetuleku kui toitumise kohta,” põhjendas Ossaar selle vajalikkust.

Infot ja abi saab reumaõe nõuandeliinil 14 408.

Tagasi üles