Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tarvastu kuritüü ja armuluu saave raamatus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Elmo Riig / Sakala

Vabakutseline kirjamiis ja aaluu-uviline Kalle Gaston om läbi uurnu ilmatu ulga vanu aalehti ja säält põnevembe ja lõbusambe Tarvastu kandige seot luu vällä korjanu. Nüid taht ta nii raamatun vällä anda. Rükmise jaos korjas ta raha Hooandja keskkonna abige.

Tarvastust peri Kalle Gaston kõnel Mulgi uudistel, et kodukihelkonna aaluu- ja kultuuriperändust om ta uurnu joba piaaigu 30 aastet. «Selle raamatu mõte om pakku iiskätt põnevet lugemist, vana aa õngu ja mahlakat juttu inimeste elust üten Mulgimaa kihelkonnan,» ütel Gaston.

Käsikirja jaos ots autur mitu kuud digar.ee keskkonnast Tarvastu märksõnage lehelugusit. Enämbjagu  leitu artiklit om peri aalehtest Sakala, Kaja, Uus Eesti, Järva Teataja ja Postimees. Vanembe luu raamatun om peri tsaariaast ja uvvembe edimese Eesti vabariigi aast.

Lugede saap näituses, kudas Tarvastuse plaaniti raudtiid ja ujulat, kudas laev siit Tartu vahet käis ja elust Tarvastu pidalimajan. «Vällä valit luu om Õhtulehe muudu:  inimeste rõõmu ja mure, nallaka juhtumise, õnnetuse, armuluu, röövi ja tüli,» sellät Gaston.

Autur om joba uurnu kah raasike tõiste Mulgimaa kihelkonde kohta kirjutet lehelugusit ja ku Tarvastu raamatuge äste lääp, sõs plaanip ta siastest raamatidest sarja vällä anda.

Lehelugude kogu «Tar­wastu läbi ajakirjanduse» tulep ümäriguld 200 lehekülleline, sääl sihen om kah ulka vanu päeväpilte.  Hooandja kaudu saap raamatul uugu anda viil pallald 11. juunini. Valmis pias raamat saama juuli lõpus.

Suvekoolin kõneldes luudusest

Mulgi kultuuri instituut ja Lilli luuduskeskus kõrraldeve 28.–30. juunini Lilli luudusmajan mulke suvekooli, kun kõneldes siikõrd luudusest ja kotusseperimusest.

Edimene päev tiip taimetäädlane Raivo Kalle juttu taimest ja umbrohtest, mes süvvä sünnive. Õhtu om perimuslugude õpikammer Piret Päärige ja saap kullete Julius Vilumetsa lõõtsamängu.

Tõine päev kõnelep ja näitäp mõtsamuur Irje Karjus, kudas ravimtaimi korjate, kuivate, oida ja tarvite. Õhtsepooliku õpetep taimetark Maret Makko taimest ravitõmmissit tegeme. Laste jaos om meisterdemise õpikammer ja uvilise saave mulgi süüke tegemist pruuvi. Kolmandel päeväl kävväs üten luudusemihe Edu Kuillige Teringi raban. Käimä mindas kah Nava tallu, kos joba pallu aastit mulgi kultuuri vestivali peetes ja rahvale peremihe Jaak Kõdari näitemänge mängites.

Laagrelise saave viil tutvust tetä luudusmaja luumege, pruuvi villatüüd, telge pääl kudamist, sõita matkatõukeratastege, kanuudege ja obestege.

Kuna osalistel pakutes kah üümaja, tahave kõrraldeje, et uvilise ende tulekust aigsaste täädä annas. Tillike osmass om kah vaja massa.

Mulke suvekuuli toeteve Mulgimaa kultuuriprogramm ja keskkonnainvesteeringide keskus.

Talu pakk ilma rahate lambavilla

Murese lamba- ja käsitüütalu Raassillan pakk ilma rahate mõskmede lambavilla. Pernaine Mirja Arm ütel Mulgi uudistel, et talul om villajärg ihen ja oma käsitüü jaos ei ole kikke villa vaja. Murese 220 lammast annave egäüits 2-3 kilu villa. Määrdunu vill visates kohe mineme. Käsitüü jaos om vaja puhast, ilma lambaaisute villa. Villa mõskmine om väige suur tüü, esieränis sõs, ku villa nõnda pallu om. «Ennemb ma anna ülearutse villa nõndasama ärä, ku mineme viska. Villa saap panna tekke, patju ja mänguasju sissi või tetä sest midägi muud. Mõskmede vill pidi tervisele maru ää oleme, a tal om lamba ais man,» kõnel Arm. Äraandmise jaos om Muresel üle 300 kilu villa.

Murese talu kasvatep joba aastit mahet muudu lambit, müüp lambaliha ja pakup oma villast tettu ilust käsitüüd. Muduki võive kik uvilise kah nõndasama villakandjit vaateme minna. Talleksit om talun prilla 300 ümmer.

Tagasi üles