Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Neljandal aastakümnel hakkavad luud hõrenema

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Luumurd ei pruugi alati olla luude hõrenemisest tingitud, kuid väga sageli on. | FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Luumurd on raske haigus. Enamasti see küll paraneb, kuid võib jätta valu või liikumishäire ning sageli lõppeda invaliidistumisega.

Paljudel juhtudel, kui luu on murdunud, ei pääse ilma kirurgilise sekkumiseta.

Katre Maasalu / Kristjan Teedema

Tartu ülikooli dotsent Katre Maasalu (pildil) tegeleb luuhõrenemise all kannatavate patsientide aitamisega. Just luuhõrenemine on sageli ka luumurdude taga.

Kaltsium ja D-vitamiin

Küsimusele, kui palju aitab luuhõrenemist ära hoida elustiil, vastab arst, et riski kahanemine sõltub palju sellest, millises vanuses õige eluviisiga alustada. Kui seda teha kasvueas, võib tänu liikumisele ja õigele toitumisele saada vähemalt kolmandiku võrra tugevamad luud. Kui osteoporoosi all kannatav 80-aastane inimene muudab elustiili, pole efekt kindlasti nii hea.

«Toidus on eelkõige olulised kaltsium ja D-vitamiin. Kaltsiumi on ohtralt piimatoodetes, sealt on see ka kõige paremini omastatav. D-vitamiini on näiteks kalas. See on rasvlahustuv vitamiin ja seega saab seda ainult rasva sisaldavatest toitudest. Seapekist siiski mitte nimetamisväärselt,» selgitab arst.

Et D-vitamiinist on saanud moeasi ja selle pärleid neelatakse usinalt aasta läbi, sest päikselisi ilmu on napilt, pole ilmselt enam kuigi palju eestlasi, kes selle puuduse all kannatavad.

Seda, et kohvijoomine luid hõrendab, spetsialist ei kinnita. Kui kohviga ei liialdata, ei juhtu midagi hullu. Kui seda juuakse päev otsa, on iseasi. Piimaga kohv on selle võrra kasulikum, et seal on natukegi kaltsiumi. Kohvi ennast aga piim kahjutumaks ei muuda. Sama kehtib muude asjade kohta, mis luudele sõbralikud ei ole, näiteks tsitruseliste mahlade, kihisevate karastusjookide ja soola kohta. Kui neid tarbida mõõdukalt, ei juhtu midagi halba.

Habras figuur pole ideaal

Osteoporoos on üks väheseid haigusi, mille puhul ei seata ideaaliks habrast figuuri. Neil, kes on eluaeg olnud natuke tugevama kondiga, on ka luud tugevamad. Luu tugevus ja vastupidavus on treenitud vastavalt sellele, kui suurt koormust ta saab. Hapra kehaehitusega inimestel on luude hõrenemise oht suurem.

Kui aga haigus on käes ja luud kipuvad murduma, ei jää üle muud, kui hakata ravimeid võtma. Luutihedust saab mõõta Tartu ülikooli kliinikumis, selleks on vajalik pere- või eriarsti saatekiri.

Tänapäevased ravimid on varasematega võrreldes üsna tõhusad, aga siiski kõrvaltoimetega.

«Raviefekt sõltub palju sellest, millises haiguse staadiumis rohtude võtmist alustatakse. Kui seda tehakse varakult, on tulemus parem. Kui haigus on kaugele arenenud ja luude kvaliteet lootusetult käest lastud, on tulemused raskemini saavutatavad. Heaks võime pidada tulemust, kui luu tihedus ei muutu halvemaks, vaid jääb pidama,» räägib Katre Maasalu.

Umbes 30. eluaastani skelett küpseb ja kasvab. Edasi hakkavad luud ka ideaaltingimustes aastas 1,5–2 protsenti hõrenema.

OSTEOPOROOS

Osteoporoos ehk luuhõrenemine on skeleti haigus.

• Osteoporoosi korral väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur.

• Luud muutuvad hapraks ja hõredaks, nende tegevus on häiritud ning need murduvad kergesti.

• Vanema kui 50-aastase naise osteoporoosist tingitud luumurrurisk on 50 protsenti, sama vana mehe risk 20 protsenti.

Allikas: Eesti osteoporoosi selts

Tagasi üles