Egoism on sama vana kui inimkond. See tähendab inimese oskust, tahet ja võimet hoolitseda iseenda eest teiste arvelt.
Tellijale
Kuidas tulla toime egoistlike inimestega?
15. mai 2017, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iseenda eest seismine ja hoolitsemine pole ju paha. Teiste inimeste arvelt saadud heaolu võib aga olenevalt teisest inimesest, kelle arvelt elu käib, olla väga erinev. Näiteks vahel süüdistatakse meid egoismis, sest teine osapool lihtsalt tunneb nii, kuid minuti pärast võib süüdistatul tekkida täpselt sama tunne süüdistaja enda osas. Talle tundub, et hoopis see teine kasutab teda ära.
Olla võib ka nii, et inimesel on süümepiinad teise ärakasutamise osas, kuid seesama teine on toimuvaga ise üsna rahul. Kas ka sel juhul on tegemist omanäolise egoistiga, kes naudib olukorda, et saab kasulik olla, ise samal ajal teise süümepiinu ja kannatust omakorda enda kasuks tööle pannes Igapäevaelus peame egoistiks inimest, kes eelistab oma huvisid teistele ja elab teiste arvelt. Kuna inimestevahelised huvide konfliktid on möödapääsmatud, levib ka egoism.
Huvid pole midagi muud kui meie heaolu. Kui me tunneme, et keegi on egoistlike soovidega meie heaolu kallale karanud, et sellest tükike endale näpistada, avastame, et nüüd tuleb küll midagi ette võtta. Sel juhul tuleks korraks mõttesse jääda ja analüüsida, enne kui teist egoistiks tembeldate. Küsige endalt, kas see teine inimene on üleüldse teadlik, et ta teie heaolu marjamaale on astunud. Sageli pole teine pool selle peale tulnudki.
Naabrimees ei laena tööriista
Et egoismist ühe ja teise kandi pealt rääkida, vaatame kolme lugu.
Naabrimees on hoolas peremees ja hoiab oma asjad alati viimseni korras. Tema tööriistad on alati käepärast ja sellist asja pole, et tema haamer võiks ilma teadmata küla peale ringi hulkuma minna.
Kui keegi tuttavatest või naabritest küsib mõnd töövahendit laenuks, vastab naabrimees, et ta ei saa anda, sest tal endal peavad tööriistad olemas olema, tal läheb neid kõiki vaja. Veel lisab ta mokaotsast, et liiati pole ta mingi laenukontor.
Ümbruskonna inimesed peavad naabrimeest üldiselt egoistiks, kes mõtleb vaid iseendale.
Sõbrannast sai ootamatult kassihoidja
Kaks sõbrannat on lisaks omavahelistele suhetele ka trepikojanaabrid. Üks neist astub teise juurest sageli läbi, räägib, kuidas tal endal läheb, sõbranna teemad huvitavad teda vähem, kui üldse. Sageli on tal üht-teist ka vaja.
Kord palub ta teiselt väikest teenet, et too võtaks kassi nädalaks ajaks enda poole hoiule, sest ta peab ise reisile minema. Sõbrannal on ebamugav ära öelda. Samas ei taha temagi, et kass üksi koju jääks. Mitmel põhjusel pole ta kassi kantseldamisest sugugi huvitatud. Nurrumootor saab siiski hoiule võetud.
Sõbranna tuleb reisilt tagasi, aga ei ühtki tänusõna! Rääkimata sellest, et ta kassihoidjale oleks reisilt tänutäheks midagi toonud. Rõõmustab vaid kassi nähes ja nähvab: «Oh sa mu kiisuke, oled nii kõhnaks jäänud! Sa vist igatsesid väga minu järele …» Nagu poleks sõbranna kassile nädal aega süüa andnud.
Aga kassihoidja rõõmustab siiski. Peaasi et kassi perenaine on tagasi ja tema saab nüüd kassist puhata. Mis sa teed, selline see sõbranna on! Temaga tekivad sageli igasugused jamad ja juhtuvad ootamatud olukorrad. Sellega tuleb lihtsalt leppida. Selleks sõbrannad ju ongi, et abiks olla, lohutab end naine, kes samal ajal siiski tunneb, et teda kasutati jälle ära.
Kolleeg pidi puhkusest loobuma
Töökaaslane plaanis võtta nädalaks ajaks puhkuse. Äkki selgus, et teine töötaja, kes sai teda ainsana tema äraolekul asendada, peab selsamal nädalal oma lapselapsega kodus olema. Olukord lahenes lihtsalt, sest puhkust soovinud kolleeg suhtus asjasse leebelt ja mõistvalt. Ta ütles, et tal on hea meel, et saab kolleegi aidata, ja on rõõmuga tööl ning lubas puhkuseplaanid ümber teha.
Kuidas neid tegelasi iseloomustada? Kes on egoist? Või polegi nende seas isekaid inimesi?
Kassi hoidmise loos on tegemist tüüpilise egoismiga: üks inimene korraldas oma elu teise arvelt. Kahe kolleegi loos, kus üks pidi oma puhkuseplaanid ümber tegema, on tegu hoopis altruismiga ehk tahtliku teise heaolu või teise huvide järgimisega ilma omapoolset otsest kasu taotlemata, mida peetakse egoismi vastandiks.
Aga kuidas analüüsida naabrimeest, kes mitte kunagi oma tööriistu ei laena? Naaber elab lihtsalt oma elu. Samal ajal ei keela ega sega ta teistel oma elu elada. Sellist olukorda peetakse küll inimlikus mõttes egoismiks, kuid tegemist on siiski aruka või mõistliku isekusega, kui nii võib öelda. Selleks on igal inimesel täielik õigus.
Kus on egoismi juured?