Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuidas edasi minna, kui pensionäril on idee oma äri püsti panemiseks?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Selleks, et saada üks hea idee, tuleb läbi käia sadu. | FOTO: Volodymyr Melnyk/PhanterMedia/Scanpix

Pensionile jäämine ei pruugi tähendada päevad läbi kodus olemist, televiisori vaatamist ja väikese pensioni pärast muretsemist. Mis oleks, kui paneks hoopis oma äri püsti?

Tihtipeale räägitakse noortest ettevõtjatest ja tunnustatakse asjalikke teismelisi, kes pättuste asemel hoopis äriga tegelema hakkavad. Samamoodi hinnatakse ja austatakse ka vanemaealisi ettevõtjaid. Neid leidub Eestis rohkem, kui arvata võiks. Kui elukogemustest saadud teadmised ettevõtlusesse rakendada, võib hea plaani korral äri kiirelt käima minna ja kasumitki teenida.

Erinevatest uuringutest selgub, et suure osa inimeste elatustase ja elukvaliteet pärast palgatöö lõppemist pensionile jäädes langeb. Seda eelkõige pensionisüsteemi tõttu, mis ei suuda palgaga samaväärset igakuist sissetulekut pakkuda. See tähendab pensionärile kulutuste koomaletõmbamist või võimaluse korral uute sissetulekuallikate leidmist. Ettevõtlus võib olla hea mõte.

Kuidas ettevõtlusega alustada?

Kui inimene on terve elu olnud palgatööline ja pole varem ettevõtlusega kokku puutunud, siis tundub mõte alles pensionärina ettevõtjaks hakata suur ja hirmutav. Äritegemisega kaasnevad regulatsioonid, seadused, paberimajandus ja muu tundmatu paistavad sageli hullem kui tegelikkus. Õnneks on tänapäeval palju tugisüsteeme, mis muudavad asja vanusest sõltumata igale alustavale ärimehele märksa lihtsamaks.

Ettevõtlusega alustamine algab ideest ja selle paberile panemisest. Äriidee tuleb põhjalikult läbi mõelda ning konkurente ja turuvajadusi analüüsida, sest see aitab vältida asjatut tööd ja vaeva.

Kui on soov leida oma ettevõttele ka rahastaja, siis tuleb idee põhjalikumalt paberile panna ja äriplaan koostada. Selle tegemiseks annavad nõu kõik maakondlike arenduskeskuste (MAK) ettevõtluskonsultandid. Rohkelt leiab abi ka internetist.

Kui äriplaan on valmis, saab hakata rahastamisvõimalusi otsima. Alustavaid ettevõtteid rahastavad näiteks Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS), Eesti töötukassa, põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA), lisaks mitmed erainvestorid. Täpsemat infot rahastamisavalduse dokumentide, laenuandjate ja investorite kontaktide kohta saab samuti üleriigilistest maakondlikest arenduskeskustest.

Seejärel tuleb valida ettevõtlusvorm, sest üht ideed saab teostada mitmel viisil. Otsustama peab, kas inimene hakkab füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE) või loob täisühingu, usaldusühingu (UÜ), osaühingu (OÜ), aktsiaseltsi (AS) või tulundusühistu. Täpsemat infot selle kohta, mida üks või teine endast kujutab, leiab kas EASi kodulehelt või maakondliku arenduskeskuse ettevõtluskonsultandilt.

Nüüd on aeg oma ettevõttele nimi panna. See võiks olla midagi lihtsat, selget ja võimaluse korral ettevõtte sisule viitavat. Ainus reegel on, et nimi ei tohi olla liiga sarnane mõne samas valdkonnas juba tegutseva ettevõtte nimega. Seda, kas nimi on vaba või võetud, saab kontrollida registrite ja infosüsteemide keskusest ehk e-äriregistrist.

Edasi võib juba ettevõtte reaalselt asutada. Seda saab teha kahel viisil – kas notari juures või elektrooniliselt äriregistris.

Notariaalselt ettevõtte asutamiseks tuleb sobiva notari juures aeg kokku leppida. Elektrooniliselt käib ettevõtte asutamine ettevõtjaportaalis. Täpsed sammud ettevõte elektrooniliseks asutamiseks on portaalis ka ära toodud.

Selleks, et kõik oleks Eesti Vabariigi seadustega kooskõlas, peavad teatamis- ja loakohustusega ettevõtted riigile vajalikud dokumendid või avaldused esitama. Täpsem info sellest, kas ettevõtte tegevusala või äriidee vajab eriluba või lasub tal teatamiskohustus, on saadaval veebiaadressil eesti.ee ettevõtjale suunatud teemarubriigis «Tegevusload ja majandustegevusteated». Kindlasti tasub ettevõtluskonsultandilt juurde uurida, kas peaks igaks juhuks kontakteeruma ka veterinaar- ja toiduameti, terviseameti või päästekeskusega tegevusloa saamiseks.

Kui ettevõtte tehingute maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, siis lasub kohustus end maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerida. Alustavatel ettevõtetel, kel käive nii suur veel pole, seda kohustust ei ole.

Kindlasti peab maksu- ja tolliametis firma töötajad ära registreerima. Kõige mugavam on seda teha nende kodulehel. Tegevuse alustamisest tuleb teavitada ka tööinspektsiooni, seda saab samuti teha nende kodulehel.

Kui palju ettevõtlusega alustamine maksab?

Hea äriidee on tore ja ettevõtlusega alustamine tundub huvitav, aga palju see kõik maksma võib minna?

Edasi lugemiseks liitu tasulise Postimehega

Sul ei ole hetkel tellimust. Edasi lugemiseks telli Postimees!

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS
KUUPILET
5.99 € /kuu
TELLI KUUPILET
PÄEVAPILET
3.99 € /päev
TELLI PÄEVAPILET
Tagasi üles