Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kuidas edasi minna, kui pensionäril on idee oma äri püsti panemiseks?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Selleks, et saada üks hea idee, tuleb läbi käia sadu. | FOTO: Volodymyr Melnyk/PhanterMedia/Scanpix

Pensionile jäämine ei pruugi tähendada päevad läbi kodus olemist, televiisori vaatamist ja väikese pensioni pärast muretsemist. Mis oleks, kui paneks hoopis oma äri püsti?

Ettevõtte asutamisel kehtivad riigilõivud, mis ettevõtlusvormiti erinevad. Riigilõivuseaduse järgi tuleb äriregistrisse kandmise eest tasuda riigilõivu: täis- ja usaldusühingu ning FIE korral – 13 eurot; osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu korral – 145 eurot, millele lisandub notaritasu, kui registreerida ettevõte notari juures. Kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse kandmine läheb maksma 190 eurot.

Need kulud on seotud ettevõtte asutamisega, kuid äritegevuse alustamiseks võib veel investeeringuid tarvis minna. Olenevalt äriideest on võib-olla vaja soetada mõni tehnikaseade, masin või varustus, rentida tööpind või käia spetsiaalsel väljaõppel.

Vaja on mõelda ka turundusele ehk sellele, milline hakkab teie ettevõte välja nägema ja kuidas sellele kliente leida. Luua tuleb uue ettevõtte logo, koduleht, visiitkaardid, tööriided ja turundustegevus. Olenevalt firma vajadustest, asukohast ja teenusepakkujate leidmisest võivad kulud ka mitmekordselt erineda.

Tasuta konsultatsioonid pakuvad tuge

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku Järvamaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Saima Piisner tõdes, et pensionäridest alustavaid ettevõtjaid pole palju, aga neid ikka leidub. Igal aastal pöördub Järvamaa arenduskeskusesse kaks-kolm pensionäri, kes soovivad lisainfot ettevõtluse ja sellega alustamise kohta.

Arenduskeskus on üks võimalus, kust selleteemalist tasuta konsultatsiooni saada. «Meie üleriigilistest keskustest saavad nii alustavad kui juba ka tegutsevad ettevõtjad tasuta ettevõtluskonsultatsiooni, vahet pole, kas inimene on noor või eakam,» lisas konsultant.

Kui mõni noorem ettevõtlusega alustaja käib ühe, võib-olla kaks korda konsultatsioonis ja otsib ülejäänud info internetist, siis eakamad võiksid julgelt ja vajadusel ikka mitu korda nõustamisel käia. «Nii saab enne alustamist enesekindlamaks,» julgustas Piisner. Ettevõtluskonsultatsioonil võib käia ka siis, kui firma on juba loodud ja tegevusega alustatud.

Kogemusele tuginedes oskas Piisner tuua välja, et pensionärile on kõige raskem just julguse ja enesekindluse leidmine. «Selles vanuses inimesed ehk praegused pensionärid on kasvanud ajal, kui neile öeldi täpselt ette, mida tohib ja mida ei tohi teha. Ettevõtjatöö tähendab aga ise otsustamist ja suundade võtmist,» toonitas ta.

Üldiselt on vanemas eas alustava ettevõtja küsimused ja mured suures osas samad, mis teistelgi. Murtakse pead selle üle, kust alustada ja leida raha alginvesteeringuks. «Kardetakse eksida, sest ei taheta midagi valesti teha. Vanemaealisel on suurem ohutunne, ta on ettevaatlikum kui noorem alustaja,» ütles Piisner.

Seetõttu pole üllatav, et sageli alustavad pensionärid oma äri vaikselt, suuri «vallutusplaane» ette mõtlemata. Eesmärk on luua endale ennekõike töökoht, mis aitaks pensioni kõrval sissetulekut suurendada.

Hea äriidee võib olla väga lähedal

Ettevõtlusega alustamine eeldab ideed. Kuidas leida hea idee, mis tooks piisavalt raha sisse?

Ettevõtlusmentorid ja -õpetajad soovitavad maailma ja oma igapäeva avatud pilguga vaadata ning mõelda, mis on need murekohad või probleemid, mida saaks lahendada. Väga paljud head äriideed ongi olnud lahenduseks inimese mõnele igapäevaprobleemile.

Teine variant on analüüsida oma oskusi, andeid ja kuulata, mida teised sinu puhul kiidavad. Nii võib hobikokkaja alustada väikese peolaua toiduteenuseid pakkuva ettevõttega või pereliikmetele leiva küpsetamise asemel sellest hoopis kohaliku äri teha. Me kõik oskame midagi hästi teha. Kui suudame mõelda, kuidas oma oskusi nii ära kasutada, et teised selle eest meile ka maksaksid, siis võib äriidee juba olemas olla.

Tihtipeale mõeldakse liiga suurelt ja otsitakse head ideed kaugemalt, kuigi tegelikult võib mõnusalt lihtne, aga toimiv lahendus päris lähedal olla. Enne entusiasmiga alustamist tuleb kindlasti uurida ka konkurentide tegevust ja mõelda, kas minu tootel või teenusel on piirkonnas turgu.

Maakondlike arenduskeskuste konsultantide hinnangul hoiab umbes kolmandik väikeste ja pool suurte keskustega maakondade alustavatest ettevõtjatest kinni juurdunud mõttemustritest. Näiteks soovitakse asutada remonditöökoda või ilusalongi, kuigi neid on rohkem kui küll.

Alustavad ja juba tegutsevad ettevõtjad teevad unistuste täitmisel tihti järeleandmisi – soovitakse luua midagi originaalset, ent julgust või teadmisi napib ja jäädakse nii-öelda traditsioonilise ettevõttetüübi juurde. Ettevõtluskoolitaja Indrek Maripuu sõnul on keskpärasus tunduvalt nigelam kui halb. «Halb saab kriitikat ja sellest saab areneda, ent keskpärasusele noogutatakse kaasa ja arengut ei toimu,» selgitas ta.

Kuidas leida hea äriidee?

  • SUHTLE – suhtle ettevõtlusmentorite ja -õpetajatega ning kogu neilt ideid.
  • AVASTA – vaata maailma ja iseenda argipäeva avatud pilguga – millised on need murekohad, vajadused või probleemid, mida saaks mõne äriideega lahendada?
  • KUULA – kuula, mida teised sinu puhul kiidavad ja muuda oma anded, oskused ja tugevused äriks.
Tagasi üles